1. Punarind
Lemming Rootsmäe ja Heinrich Veromann tutvustavad punarinna laulu raamatus „Eesti laululinnud“ järgmiselt:
„Punarinna laul on üks meeldivamaid linnulaule, ehkki tal selgepiirilised stroofid puuduvad. See on habras ja varieeruv, algab sageli paari flažolettheliga või ülikiire peene, hõbedase vidinaga, millele järgneb tavaliselt langev pärlendav helirida üksikute ümmarguste viletoonidega. Surutud helid tekitavad mulje, nagu oleks linnul väljendamine takistatud, siis purskuvad nad äkitselt jällegi tugeva joana, et peagi uuesti „läbi takistuse“ esile tulla. Laulu kuulates tundub, otsekui viiuldaks keegi imekiirelt peenimal keelel. Kogu laul algab ja lõpeb järsult, kestab keskmiselt 2-3 sekundit, videvikus aga pikeneb 6-8 sekundini.“

2. Kivirullija
Iseloomuliku musta-valge-ruskekirju sulestiku, oranžide jalgade ning lühikese terava musta nokaga kivirullija on hästi äratuntav.

3. Suur-laukhani
Mustad kõhulaigud on lendaval suur-laukhanel hästi näha. Fotolt näeb ka laukhanedele omast valget laupa. Kuigi väike-laukhane on suur-laukhanest raske eristada, on väike-laukhane kael suhteliselt lühem, pea väiksem ning kollane silmarõngas vähemalt aimatav.

4. Väikepütt
Fotol on väikepütile iseloomulik helekollane nokalahulaik ning punakaspruun kael hästi näha.

5. Hiireviu
Fotol on tüüpilises sulestikus hiireviu.