Teadusetegemise eesmärk ei tohi olla omaette nokitsemine. Teadus on põnev ning annab muuhulgas vastused küsimusele miks uuritakse ja tegeletakse just sellega, millega tegeletakse, ja miks sellest tulenev teadmine oluline on. Teadus peaks kõnetama igaüht, kuna küsimused, miks minu ümber asjad on nii nagu nad on, ei sisalda „parim enne“ märget.

Ornitoloogia teadusena ei ole enam ammu vaid binokliga lindude jälgimine. Tänapäeval kasutatakse lindude uurimisel ning nendega seotud küsimustele vastuse leidmiseks „tööriistu“, mis on loodud teaduslaborites või inseneride töölaudadel ning uute meetodite rakendamisel on samm-sammult paranenud teadmised nii linnuliikide ökoloogia, looduskaitse kui ka keskkonna seisundi kohta.

Iganädalaselt ilmuma hakkavatest Linnuvaatleja teadusuudistest saab teada mitmete erinevate valdkondade – näiteks käitumise, geneetika, evolutsiooni – uurimistulemustest. Kindlasti leiavad kajastamist teadustööd, mis on valminud Eestis või Eesti teadlaste osalusel. Linnuvaatleja uudised on lugemiseks noorele ja vanale (teadus)huvilisele ning teaduspisikuga nakatumiseks õpilastele ja lisamaterjalideks õpetajatele. Aga muidugi igaühele, kel linnuteema silma särama paneb.

Teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, kes on avaldanud mitme aasta jooksul populaarteaduslikke lindude-teemalisi artikleid, esinenud televisioonis ja raadios ning andnud mitmeid intervjuusid lindudega seotud teemadel. Marko Mägi on kahel järjestikusel aastal valitud Tartu ülikooli zooloogia osakonna populaarseimate õppejõudude hulka ning ta on paljude rahvusvaheliste teadusartiklite autor. Uudiste keeletoimetaja on Sigrid Ots.

Talvitav lind peab oskama energiat säästa, kuna ilma halvenedes võib energiat kuluda rohkem, kui toiduga on võimalik saada. Lisaks külmale […]

Loe edasi

Kohalikke looduslikke liike võib mõjutada kodu- ja lemmikloomade omapäi tegutsemine. Kuigi enim on tähelepanu pälvinud kasside „kuritööd “, põhjustavad […]

Loe edasi

Kuigi plii looduslik kontsentratsioon on väga madal, kasvab see inimtegevuse tulemusena sihipäraselt. On teda, et peaaegu 100% õhu kaudu inimorganismi […]

Loe edasi

Maad katvast neljast miljonist ruutkilomeetrist rabapinnast asub 90% põhjapoolkeral, valdavalt Venemaal, Kanadas, USA-s ja Skandinaavias. Suurima rabade osakaaluga riik […]

Loe edasi

Maa ajaloos on liigirühmad välja surnud erineva kiirusega, kuna mõned liigid kohanevad kiirete muutustega teistest edukamalt. Tänapäeval on oluliseks liikide […]

Loe edasi

Oled nutiseadmeta tundmatus keskkonnas, näiteks võõras linnas. Nälg näpistab, kuid toidupoodi või söögikohta ei leia. Kas hakkad ekslema, lootuses õige […]

Loe edasi

Paljude linnuliikide levila koosneb teineteisest eraldiasuvatest pesitsus- ja talvitamisaladest. On linnuliike, kes püsivad aastaringselt samas piirkonnas, kuid ka neid, kelle […]

Loe edasi

Toidu hankimiseks kasutavad linnud mitmeid strateegiaid – kes otsib ise saagi, kes jälgib teisi ja tegutseb teiste tulemuse alusel. Võimalus […]

Loe edasi

Võimalikult täpne teave liigi arvukusest aitab haruldaste või vähearvukate liikide puhul kaitsemeetmeid paremini planeerida, suure arvukusega liikide puhul aga

Loe edasi

Eestis elavad linnud toituvad selgrootutest, seemnetest või lihast. Kuid on ka linde, kes saavad valdava osa energiast taimeõites leiduvast nektarist, […]

Loe edasi

Valdava osa tihaste pesast moodustab sammal. Näiteks rasvatihasel (Parus major) võib sammal moodustada pesamaterjalist kuni 80%, sinitihasel (Cyanistes caeruleus) 76%, […]

Loe edasi

Oht langeda ühe kiskjaliigi saagiks võib tingida erinevatel saakliikidel sarnaste hoiatushäälitsuste kasutamist. Hoiatus on mõistetav kõigile ning suhteliselt odav, sest […]

Loe edasi