Teadusetegemise eesmärk ei tohi olla omaette nokitsemine. Teadus on põnev ning annab muuhulgas vastused küsimusele miks uuritakse ja tegeletakse just sellega, millega tegeletakse, ja miks sellest tulenev teadmine oluline on. Teadus peaks kõnetama igaüht, kuna küsimused, miks minu ümber asjad on nii nagu nad on, ei sisalda „parim enne“ märget.

Ornitoloogia teadusena ei ole enam ammu vaid binokliga lindude jälgimine. Tänapäeval kasutatakse lindude uurimisel ning nendega seotud küsimustele vastuse leidmiseks „tööriistu“, mis on loodud teaduslaborites või inseneride töölaudadel ning uute meetodite rakendamisel on samm-sammult paranenud teadmised nii linnuliikide ökoloogia, looduskaitse kui ka keskkonna seisundi kohta.

Iganädalaselt ilmuma hakkavatest Linnuvaatleja teadusuudistest saab teada mitmete erinevate valdkondade – näiteks käitumise, geneetika, evolutsiooni – uurimistulemustest. Kindlasti leiavad kajastamist teadustööd, mis on valminud Eestis või Eesti teadlaste osalusel. Linnuvaatleja uudised on lugemiseks noorele ja vanale (teadus)huvilisele ning teaduspisikuga nakatumiseks õpilastele ja lisamaterjalideks õpetajatele. Aga muidugi igaühele, kel linnuteema silma särama paneb.

Teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, kes on avaldanud mitme aasta jooksul populaarteaduslikke lindude-teemalisi artikleid, esinenud televisioonis ja raadios ning andnud mitmeid intervjuusid lindudega seotud teemadel. Marko Mägi on kahel järjestikusel aastal valitud Tartu ülikooli zooloogia osakonna populaarseimate õppejõudude hulka ning ta on paljude rahvusvaheliste teadusartiklite autor. Uudiste keeletoimetaja on Sigrid Ots.

Metsamajanduse tulemusena on maastik ja sellega koos paljudele linnuliikidele sobilikud pesitsuspaigad oluliselt muutunud. Metsise meeliselupaikadeks ja ka mänguplatsideks, kus varakevadeti […]

Loe edasi

Loomadele, eriti liikidele, kes kasutavad toitumiseks kõiki võimalusi, on inimtekkeline toit üha kättesaadavam. Ka paljud kajakaliigid, eelistades küll veekogudest püütavat, […]

Loe edasi

Lindude söögimaja on täidetud päevalilleseemnetega, toidupallid ripuvad ahvatlevalt. Tihased kõõluvad sireliokstel ja ei suuda otsustada, kas söösta äsja üles riputatud […]

Loe edasi

Kuigi tööriistade kasutamist toitumisvõimaluste avardamisel ja ellujäämisvõimaluste parandamisel peeti pikka aega vaid inimeste privileegiks, teame tänaseks, et näiteks kive toiduobjektide […]

Loe edasi

Olukorras, kus loomade elupaigad muutuvad inimtegevuse tulemusena üha väiksemaks või asenduvad asulatega, peavad muutuma ka loomade käitumismustrid. Ohu märkamine ja […]

Loe edasi

Valdav osa looduslikust mitmekesisusest on küll mikroskoopiline ja silmale märkamatu, kuid vaieldamatult oluline. Näiteks seedesüsteemis elutsevad mikroorganismid aitavad selgroogsetel keskkonnast […]

Loe edasi

Sajand tagasi oli metsis (Tetrao urogallus) Eestis hinnatud jahilind. Kuigi globaalselt metsis ohustatud ei olnud siis ega ka praegu, hakkas […]

Loe edasi

Linnade laienemine on mõjutanud paljude liikide kohasust ja käitumist. Võiks arvata, et elupaigaks linna valinud linnud on seal toimuvaga harjunud, […]

Loe edasi

Hoidmaks kokku energiat ning aega, tasub kiskjal varitseda ning rünnata teistest nõrgematena näivaid saakloomi. Heast tervisest ehk sellest, et rünnak […]

Loe edasi

46% imetajaliikidest, 24% roomajatest ja 19% lindudest on seotud elusloodusega kaubitsemisega. Osa sellest on ka illegaalne ning selle vastu […]

Loe edasi

Tiibade kuju määrab lindude lennuvõime – kui pikad tiivad on sobilikumad pikkade distantside läbimiseks, siis lühemad tihedas taimestikus manööverdamiseks ja […]

Loe edasi

Kliimamuutuste mõju uurimiseks vajalike pikaajaliste andmete kogumine on vaevaline. Kui andmeid ilmastiku kohta kogutakse tänapäeval riiklike seireprogrammide raames, siis näiteks […]

Loe edasi