Lindude pea-, saba- või tiivasulestikus on sageli silmatorkavaid laike. Sellised „ornamendid“ on märgid isendi kõrgest kvaliteedist: eredamaid või suuremaid laike saavad lubada vaid parimad isendid. Muuhulgas on sellistel „ornamentidel“ kõrge hind, kuna eredamalt värvunud sulgedega linnud on kaitsetumad sulgi söövate parasiitide vastu ning eredamad suled kuluvad tumedatest sulgedest kiiremini.

Inimsilm isendite sulestiku värvidetailidel vahet teha ei suuda, seevastu lindude nägemine on kordades parem ja nad võivad hinnata konkurendi või tulevase partneri kvaliteeti üsna väikeste erinevuste järgi. Teadlastel on võimalik sulelaikude suurust, värvi ja teisi parameetreid hinnata linde püüdes ning sulestikku pildistades. Reeglina uhkeldavad sulestikuga isaslinnud. Kuid on liike – näiteks paljud kajakaliigid –, kellel emas- ja isaslindude sulestikud sarnanevad.

Eesti teadlased uurisid kalakajaka (Larus canus) tiivaotstel olevate valgete laikude seost isendi ellujäämusega, mis on kõrgem kvaliteetsetel lindudel. Uuring viidi läbi Matsalu rahvuspargis asuval Kakrarahul, kus on kalakajakate kolooniat ornitoloogi Kalev Rattiste eestvedamisel jälgitud üle 40 aasta. Kuna kalakajakad on pesapaigatruud ja pesitsevad aastaid samas kohas, on olnud võimalik andmeid lindude ellujäämuse kohta koguda pika aja vältel.

Uurimisalune kalakajakate koloonia Kakrarahul / foto: Arne Ader (Loodusemees.ee)

Andmeid analüüsides selgus, et isaslindude tiibadel olevad laigud olid 14% suuremad emaste omadest, mis viitab partneri valikule laikude suuruse alusel. Laikude suurus seostus ka lindude ellujäämusega nii emas- kui ka isaslindudel, mis näitab tiivaotsa valgete laikude suurust kui signaali kalakajaka kvaliteedist. Laikude suurust mõjutas ka linnu vanus – suurimad laigud olid parimas sigimiseas (s.o paar aastat enne kümnendat pesitsusaastat) lindudel, noorema- ja vanemaealistel nii isas- kui ka emaslindudel olid laigud väiksemad.

Kuigi eelnevalt oli teada, et kajakate tiivaotsa muster varieerub isendite vahel ja võib olla oluline tunnus partneri valikul, käsitles kirjeldatud uuring esmakordselt tiivaotsamustrit kui sugulise valiku all olevat tunnust. Ühtlasi saadi uuringuga kinnitus, et koloniaalselt pesitsevate monogaamsete pikaealiste liikide mõlemad sugupooled võivad partnerivalikul kasutada sulestikku peidetud teavet.

Sepp T, Rattiste K, Saks L, Meitern R, Urvik J, Kaasik A, Hõrak P (2017). A small badge of longevity: opposing survival selection on the size of white and black wing markings. Journal of Avian Biology 48: 570–580. doi:10.1111/jav.01136

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee.