Seda, et tihased on arvukaimad toidumajade külastajad, kinnitavad ka aialinnuvaatluste tulemused. Tihased sagivad vilkalt toidumajade juures varavalges ja lahkuvad hämaruse laskudes ning on pea võimatu kindlaks teha, kes tuli, kes läks, kuhu läks ja kas lind ka tegelikult sama toidumaja juurde tagasi tuleb.

Linde rõngastades on teada saadud, et pigem püsivad tihased ühe piirkonna toidumajade ligiduses ning uutele jahimaadele suunduvad harva. Selline lokaalne paigatruudus näib ilmselt lindudele optimaalse lahendusena – milleks minna tundmatule territooriumile õnne proovima, kui läheduses on toit tagatud. Siiski jääb võimalus, et tegelikult on linnud “laisad” ja ei viitsi uusi jahimaid otsima minna. Laiskust on aga lindude puhul ülimalt keeruline mõõta.

Tihased toidumajal / Foto: Karl Adami

Lindude paigatruuduse mõõtmiseks püüti Slovakkias talviste toidumajade juurest nii rasva- kui ka sinitihaseid. Kuna telemeetrilistest uuringutest on teada, et tihased võivad talvel toitumiskohtadest liikuda kuni 1 km ning vaid harva 1,5 km kaugusele, transporditi rõngastatud linnud püügikohast 7,8 km kaugusele, mis on palju suurem lindude talvisest tegutsemisraadiusest. Selliselt sai täpsemalt hinnata lindude paigatruudust ja nende orienteerumisvõimet: kui linnud on truud oma toidumajadele, siis peaksid nad varem või hiljem nende juurde tagasi jõudma. Kui aga lindudele on oluline pelgalt hea ninaesine, võivad nad “koduneda” ka mõnes teises toidukohas vabastamispaiga lähedal.

Toidumajade juures linde edasi püüdes hakkasid varem püütud linnud aegamisi “kodukohta” tagasi jõudma. Siiski ei naasnud kõik linnud, vaid see erines nii liigiti kui ka sugude lõikes. Keskmiselt kulus lindudel tagasi jõudmiseks neli nädalat, kuid sinitihased olid rasvatihastest kiiremad – neil kulus selleks keskmiselt üks nädal vähem. Samuti oli sinitihaste osa naasnute seas rasvatihastest suurem – sinitihastest naasid ligikaudu pooled (45,7%), rasvatihastest vaid kolmandik (32,5%). Mõlema liigi puhul jõudsid “koju” kiiremini isased. Naasmise kiirust mõjutas ka toidumajas oleva toidu hulk linnu püügi hetkel – linnud naasid kiiremini rikkalikumalt kaetud toidumajade juurde.

Uuringu tulemuste ühene tõlgendamine on keerukas, kuid tulemused viitavad talviste territooriumite kujunemise, paigatruuduse ja “kodu” leidmise sõltumisele nii linnuliigist, toidumajas olevast toidu hulgast kui ka linnu soost.

Uuringu tulemustest võiks teha ka praktilisi järeldusi – kui soovid, et linnud ka kauge maa tagant ikka ja jälle just sinu toidumaja üles leiaksid, tuleks seda hoolsasti toiduga täita. See, kas lindude inimese külge “aheldamine” peaks olema omaette eesmärk, jäägu aga igaühe enese otsustada.

Krištín A, Kaňuch P. 2017. Stay or go? Strong winter feeding site fidelity in small woodland passerines revealed by a homing experiment. Journal of Ornithology 158:53–61. DOI 10.1007/s10336-016-1362-2

Teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee.