Paljude taimede levised – osad, millest võivad idaneda uued taimed – läbivad linnu soolestiku ning satuvad kasvama vanemtaimest eemal. Kuigi teadmises taimede levimisel loomade abil ei ole midagi uut ning selle vastu tundis huvi ka Charles Darwin, ei ole sellise levimisviisi tõhusus ja taime kasvukoha kaugus looma seedesüsteemi läbimise järgselt ehk endozoohooria abil siiani üheselt selge. Taimele oleks kasulik end levitada rändlindude abil, kuna selliselt „lendaks“ seemned kiiresti kaugele uutesse elupaikadesse. Taime levimisel endozoohooria abil on aga eelduseks leviste idanemisvõime säilimine soolestiku läbimise järgselt.

Ungaris uurisid botaanikud koostöös ornitoloogidega taimede levimise edukust sinikael-partide (Anas platyrhynchos) abil. Sügisrände perioodil koguti partide väljaheiteid, uuriti neis leiduvate taimede leviste olemasolu ning kontrolliti idanemisvõimet. Selgus, et 33% väljaheidest sisaldasid taimede leviseid, kokku 22 taime omi, millest kaheksa liigi omad ka idanesid. Kõige rohkem leiti hariliku viigipuu (Ficus carica) seemneid, kuid ükski neist ei idanenud; arvukalt leidus ka meri-mugulkõrkja (Bolboschoenus maritimus) ja penikeele (Potamogeton pectinatus) omi. Esmakordselt tuvastati ujuva salviinia (Salvinia natan) levimise võimalikkus endozoohooriliselt – selle liigi leviseid leiti 215st proovist 32l juhul, millest 16 leidu ka idanesid. Seega – kuigi vaid 4% kõikidest leidudest hakkasid idanema, võib see olla piisav taime edukaks levimiseks lindude seedesüsteemi läbivalt. Lisaks võib idanemise põhjal väita, et Ungaris levivad sinikael-partide abil sellised tavalised taimed nagu linnurohi (Polygonum aviculare) ja pruun lõikhein (Cyperus fuscus) ning haruldane liik männas-vesikuusk (Myriophyllum verticillatum).

Sinikael-part otsib veepaisul toitu / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Teadasaadust on muuhulgas tähelepanuväärne, et kaheksa taimeliigi kohta puudus eelnev teave võimalikust levimisest endozoohooriliselt; nüüd võib arvata, et see on edukas. Kuigi ei ole teada taimede leviku kaugus vanemtaimedest, on kindel taimede levimine partide abil nende toitumiskohast ööbimispaika.

Botaanikute ja ornitoloogide koostööpõld taimede levimismustrite uurimisel on lai ja võib avardada meie teadmisi nii taimeliikide levikust kui ka lindude toitumisest. Praegu teame, et teatud osal levistest õnnestub linnu seedesüsteem läbida suuremate kahjudeta ning uuringupiirkonnas sügisrändel peatuvate sinikael-partide hulka arvestades on vägagi tõenäoline, et mitmete taimede levised jõuavad nende abil kiiresti sadade kilomeetrite kaugusele. Kiire levimine uutele aladele võib aga soodustada kohanemist kliimamuutustega, mis toimub reeglina kiiremini kui paljude elusorganismide levimine ja võime nendega kohaneda; näiteks nii vesi- kui ka tuullevi on oluliselt aeglasemad ja ruumiliselt piiratumad levimisviisid.

Lovas-Kiss Á, Vizi B, Vincze O, Molnár VA, Green AJ (2018). Endozoochory of aquatic ferns and angiosperms by mallards in Central Europe. Journal of Ecology 00:1–10. https://doi.org/10.1111/1365-2745.12913

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee.