Kui lindude laulu funktsiooni osas ollakse enamasti üksmeelel – laulmine on lihtsaim viis enesereklaamiks ja konkurentide hoiatamiseks –, siis kevadist varavalges laulmist on seni seletatud mitmeti. Näiteks arvatakse, et tuulevaiksel hommikul, mil taustakohina puudumisel laul kaugemale levib, on lindudel tõhusam konkurente hoiatada ja partnereid meelitada. Ka on arvatud, et laulmisega „ahmivad“ isaslinnud varahommikust jahedat õhku, kuna see jahutab suguorganeid ja kaitseb sugurakke ülekuumenemise eest.

Uudse seletuse varahommikul laulu alustamise kohta pakub Puerto Ricos tehtud uuring. Teadlased arvasid, et kui ooperilauljatel paranevad häält lahti lauldes toonipuhtus ja vibrato, võivad ka linnud kõlavaimate laulupartiide esitamiseks vajada varahommikust aega just hääleharjutusteks. Kuna paljude värvuliste puhul on teada emaslindude eelistus paaruda kõlavaimate lauljatega, peaksidki isased parima tulemuse saavutamiseks võtma esmalt aega soojenduseks.

Antilli säälik (Setophaga adelaidae) / foto: Jaro Nemčok, Wikimedia Commons

Uuritavaks liigiks valiti antilli säälik (Setophaga adelaidae), kelle puhul kuulub isaslinnu repertuaari keskmiselt 29 erinevat laulutüüpi. Detailne lauluparameetrite analüüs kinnitaski teadlaste hüpoteesi hääle n-ö lahtilaulmisest – varahommikuga võrreldes paranes laulukõri lihaste soojenemisel isaste laul ning suurenes laulukiirus ja esitatavate nootide arv. Hääleharjutuste olulisusele viitab samuti kellaaja, õhutemperatuuri ja laulutüübi mõju puudumine. Muutused laulus olid küll väikesed ning inimkõrvale vaid tehniliste abivahenditega märgatavad, kuid teadlaste hinnangul emaslindude jaoks siiski bioloogiliselt olulised mõjurid partneri valikul.

Et emaste saabudes parimas lauluvormis olla, on isaslindudele kasulik alustada laulmisega hommikul vara. Hiljem alustajad ei pruugi emastele nii head muljet jätta ning võivad jääda pika ninaga.

Schraft HA, Medina OJ, McClure J, Pereira DA, Logue DM (2017). Within-day improvement in a behavioural display: wild birds ‘warm up’. Animal Behaviour 124: 167–174. http://dx.doi.org/10.1016/j.anbehav.2016.12.026

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee.