1936. aastal märkas Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi preparaator Mihkel Leppik Tartu turul müügil oleva jahisaagi seas seninägematut hane – letil lebas Eesti esimene lühinokk-hani (Anser brachyrhynchus). Müüja sõnul lasti lind eelmisel päeval, st 12. oktoobril 1936 Peipsi rannikul kusagil Mustvee ja Emajõe suudme vahel.

Turult leitud linnust tehti topis ja seda võisid külastajad mitukümmend aastat Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi ekspositsioonis näha. Uues, 2016. aastal avatud püsiekspositsioonis seda topist siiski väljas ei ole, kuna vanal pleekinud topisel ei ole liigile omaseid tunnuseid enam näha.

Lühinokk-hani. Lastud 12.10.1936 Peipsi rannikul Mustvee ja Emajõe suudme vahel. Topis Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi vanas ekspositsioonis. Varem peeti seda liiki rabahane alamliigiks - see kajastus ka vitriinis olnud etiketil. / foto: Margus Ots

Lühinokk-hane pesitsusalad asuvad Teravmägedel, Islandil ja Ida-Gröönimaal ning talvitusalad Loode-Euroopas. Eestis vaadeldakse üksikuid lühinokk-hanesid rändeperioodil suurtes haneparvedes peamiselt koos rabahanedega. Varem peetigi lühinokk-hane rabahane alamliigiks ja ta kandis nime lühinokk-rabahani. Sel sajandil on Eestis lühinokk-hane vaatluste hulk kasvanud, põhjusteks nii linnuvaatlejate suurem aktiivsus kui ka asurkonna arvukuse suurenemine.

Lühinokk-hane (vasakul) eristamine tundra-rabahanest (paremal) ei ole kõige lihtsam määramisülesanne. Lühinokk-hane jalad ja nokk on roosad, rabahanel aga oranžid ning lühinokk-hane selg on rabahane omast heledam. / foto: Uku Paal (www.estbirding.ee).

Lühinokk-hane vaatlusi eElurikkuse andmebaasis vaata siit.

Vaata ka:
Eesti esmasleide muuseumide kogudes – luitsnokk-iibis

Margus Ots
info/at/linnuvaatleja.ee