Tulipardi (Tadorna ferruginea) Eesti esmasleiu täpse kuupäeva kohta andmeid ei ole säilinud. Siiski on teada, et Karl Jakob Reinhold von Tiesenhausen oli lasknud ühe emaslinnu Lääne-Virumaal Selja rannikul 1869. aasta suvel. Linnust tegi topise kuulus ornitoloog Valerian Russow, kelle sünnist möödus tänavu 175 aastat, ning seda eksemplari säilitatakse Eesti Loodusmuuseumi kogus.

Tulipart. Lastud 1869. aasta suvel Selja rannikul Lääne-Virumaal. Topis asub Eesti Loodusmuuseumi kogus, eksemplar TAMZ0027216. / foto: Eesti Loodusmuuseum (andmebaas: plutof.ut.ee)

Tulipardi pesitsusalad asuvad Kagu-Euroopas, Põhja-Aafrikas ning Kesk- ja Sise-Aasias. Linnuharulduste komisjoni andmetel on tuliparti Eestis kohatud kokku vaid 18 korda. Pärast esmasleidu tuli järgmist tulipardi vaatlust Eestis oodata üle saja aasta – alles 21.-31.07.1977 vaadeldi Haapsalus ühte emaslindu. Viimastel aastatel on tulipardi vaatluste arv Eestis sagenenud – aastatel 2011-2016 on teda Eestis kohatud 13 korda.

Euroopas on tulipardi konkreetsete isendite päritolu raske tuvastada, sest mitmel pool, näiteks Venemaal, Ukrainas ja Šveitsis, on vangistusest põgenenud isendite baasil tekkinud uued kohalikud asurkonnad. Ukrainas on täheldatud ka põlisasurkonna isendite ja puuripõgenike segapesitsemist.

Vaata ka:
Eesti esmasleide muuseumide kogudes – suula
Eesti esimene lühinokk-hani leiti turuletilt
Eesti esmasleide muuseumide kogudes – luitsnokk-iibis

Margus Ots
info/at/linnuvaatleja.ee