2017. aasta alguses võttis Kasahstani valitsus vastu otsuse keelata kevadine linnujaht ning vaid aasta hiljem on tulemused selgelt näha.

Jahindus mõjutab Kasahstanis mitmeid linnuliike. Kõige rohkem kütitakse veelinde, mistõttu on luikede, partide ja hanede arvukus alates 1990. aastate keskpaigast vähenenud poole võrra. Kuigi ka enne kevadise jahi keelamist oli lubatud ainult isaste partide laskmine, vähendas paariliseta jäävate emaste hulk pesitsusedukust. Salakütid tapsid ka emaseid linde ning kaitsealuste liikide esindajaid, lisaks mõjutavad arvukust kliimamuutused ja elupaikade kadumine.

Foto: Alexey Timoshenko (http://www.redbreastedgoose.aewa.info/node/169)

Hoolimata mõnest protestist ja petitsioonist kehtib kevadine, 16. veebruarist 14. juunini kestev jahikeeld ka sel aastal ning veelindude arvukus on tõusuteel. Kui 2016. aastal loendati Põhja-Kasahstani pesitsusaladel 46 600 hane ja 472 000 parti, siis 2017. aastal oli hanesid 55 000 ja parte 512 000.

Linnukaitsjate edasised plaanid näevad ette tõhusamat järelevalvet ja täpsemat seiret – näiteks kui praegu jagatakse loendusi tehes linnud üldistesse kategooriatesse nagu „hani” või „part”, siis edaspidi loodetakse koguda andmeid konkreetsete liikide kohta.

Loe täpsemalt:
BirdLife International 26.03.2018 The spring hunting ban in Kazakhstan: one year on.

Riin Viigipuu
Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna magistrant
info/at/linnuvaatleja.ee