Eile, 23. mail nägid linnuvaatlejad Uku Paal ja Kaarel Kaisel Läänemaal Puises kaheksat mesilasenäppi (Merops apiaster). Kiiresti kohale rutanud bongaritel neid kahjuks näha ei õnnestunud, kuna mesilasenäppide salk lahkus lääne suunas merele. Jääb loota, et neid mesilasenäppe kohatakse lähipäevil ka kusagil läänesaartel.

Mesilasenäpp on lõunapoolse levilaga liik, kelle lähimad püsivad pesitsusalad on Poolas, Ukrainas ja Lõuna-Venemaal ning kes on viimasel kümnendil regulaarselt pesitsenud ka Edela-Lätis. Eestis on mesilasenäppe linnuharulduste komisjoni andmetel siiski üllatavalt harva kohatud – kokku vaid 22 korda, peamiselt kevadrände ajal mai teisel poolel.

Mesilasenäpid püüavad õhus lendavaid suuri putukaid, peamiselt kiletiivalisi (sh kimalased, herilased, mesilased). Mesilasenäpid on seltsingulised linnud ja neid on ka Eestis korduvalt nähtud salkadena. Näiteks vaadeldi 03.07.1997 Läänemaal Puhtus koos tegutsemas lausa 12 mesilasenäppi. Ka pesitsevad mesilasenäpid koloniaalselt, tehes pesad liivapaljandisse kaevatud urgudesse.

Margus Ots
linnuharulduste komisjoni esimees
margus.ots/at/gmail.com