India elanikel on põhjust kaeluskotkastele tänulik olla – need raipetoidulised linnud söövad ära karjamaal surnud loomade korjused, mis muidu meelitaksid ligi hüäänkoeri või nõuaks inimeste poolt koristamist.

Viimase mõnekümne aasta jooksul on aga kotkaste arvukus drastiliselt langenud. Kui varem ulatus tumepea-kaeluskotka (Gyps tenuirostris), valgeselg-kaeluskotka (Gyps bengalensis) ja sale-kaeluskotka (Gyps indicus) arvukus kümnetesse miljonitesse, siis praegu kuuluvad Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN – International Union for Conservation of Nature) punase nimestiku äärmiselt ohustatud (Critically Endangered – CR) liikide kategooriasse.

Sale-kaeluskotkad / foto: Arindam Aditya (Wikimedia Commons)

Põhjuseks on karjakasvatuses kasutatavad ravimid, sealhulgas diklofenak (Diclofenac), mis korjuste kaudu kaeluskotkaste organismi jõuavad. Kuigi kotkastele mürgine, mittesteroidset põletikuvastast ainet diklofenakki sisaldav põletiku- ning valuvaigistav ravim keelati veterinaarses kasutuses juba 2006. aastal, müüdi seda inimestele suunatuna, kuid loomade puhul kasutamiseks piisavalt suurtes doosides kuni 2015. aastani, mil India valitsus doosi suurusele ülempiiri määras. Kuigi diklofenakile on olemas ka kotkastele ohutuid, veidi kallimaid alternatiive, antakse loomadele paraku ka valuvaigisteid, mille mõju on loodusele sama ohtlik kui diklofenakil.

Viimase loenduse andmetel on valgeselg-kaeluskotkaid Indias kokku 6000 isendit ja tundub, et nende arvukus tõuseb. Langeva arvukusega sale-kaeluskotkaid loendati 12 000 ning tumepea-kaeluskotkaid kõigest 1000, millest viimaseid on trendi üle otsustamiseks liiga vähe. Diklofenaki keelamine Indias ja selle lähiriikides ning müüdavate dooside piiramine on olnud olulised edusammud, kuid kaeluskotkaste väljasuremisest päästmiseni on veel pikk tee minna.

Loe täpsemalt:
BirdLife International 19.12.2017 New study: India may have even fewer vultures than we thought
Tumepea-kaeluskotka infoleht linnukaitseühenduse BirdLife International kodulehel.
Valgeselg-kaeluskotka infoleht linnukaitseühenduse BirdLife International kodulehel.
Sale-kaeluskotka infoleht linnukaitseühenduse BirdLife International kodulehel.

Riin Viigipuu
Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna magistrant
info/at/linnuvaatleja.ee