Rasvatihane muneb iga päev ühe muna ning hauduma asub ta pärast viimase muna munemist. Tavaliselt on kurnas kümmekond muna. Kui munemisperioodil katab rasvatihane munad pesamaterjaliga kinni, siis haudumise ajal pesalt ära käies ta seda enam ei tee.

Veebikaamera vahendusel rasvatihase pesaelu jälgijad on ilmselt märganud, et emaslind hakkas munadel istuma päevi enne viimase muna munemist. Juba kolmanda muna munemise järel rasvatihane enam mune kinni ei katnud ning alates viienda muna munemisest võis emaslindu juba pidevalt pesal näha. Kokku munes rasvatihane pessa aga kaheksa muna. Kas see tähendab, et see emaslind hakkas mune hauduma enne kurna täitumist ja pojad kooruvad erinevatel aegadel?

Rasvatihase käitumist selgitab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi:

”Munadel istumine ei tähenda ilmtingimata haudumise algust. Rasvatihased hakkavad reeglina mune hauduma pärast viimase muna munemist, mis tagab poegade üheaegse koorumise. Enne kurna täitumist munadel istumine võib viidata vajadusele mune aeg-ajalt soojendada. Vahepealsed ilmad olid suhteliselt vihmased ja jahedad ning seetõttu võis emaslind pesal olla mitte munade haudumiseks, vaid nende liigse jahtumise vältimiseks. Liialt jahtunud munades võivad looted hukkuda. Ka haudelaiku, mis areneb välja küll juba pesitsushooaja alguses, ei pruugi emaslind munade soojendamiseks vastu mune suruda ja seega ei alga ka haudumine.“

Rasvatihase haudelaik / foto: Margus Ots

„Rasvatihase – ja ka paljude teiste sama suurte värvuliste – haudevältus on minimaalselt 12 päeva. Kuna viimane, kaheksas muna muneti pessa 16. juunil, võiks esimeste poegade koorumist oodata 28. juunil, ebasoodsate olude puhul aga veidi hiljem.“

Rasvatihase pesakaamera otsepilti edastab Eesti Ornitoloogiaühing koostöös Looduskalendriga, ülekannet võimaldavad EENet ja Tele2, foorumit peab Looduskalender. Pesapakus oleva pesa uudiseid kajastab Linnuvaatleja.

Margus Ots
info/at/linnuvaatleja.ee