Eesti 100. sünnipäeva kevade helipiltide kogumine on lõppenud. Aprillist mai lõpuni kestnud kampaania tõi kokku ligikaudu 200 helivaatlust 65 Eesti looduses leiduva liigi kohta.

Kuigi eriti haruldasi või erakordseid liike sel kevadel salvestada ei õnnestunud, on helivaatluste hulgas helisid (näiteks valgeselg-kirjurähni trummeldus või metskitse haukumine), mille jäädvustamiseks on oluline just õige ajahetke leidmine, ja liike, kelle laulu seni helivaatlustena on edastatud harva.

Rohkesti oli ööbiku ja metsvindi helivaatlusi – valjuhäälsed ning kõrvatorkavad liigid pälvivad vaatleja tähelepanu kergemini. Samuti torkas helisid kuulates silma, et varakevadel pakuvad rõõmu just esimesed lauljad rasvatihane ja punarind; hiljem, kui lauljaid on juba rohkem ning loodus häältelt mitmekesisem, hajub tähelepanu paljude liikide vahel. Kõige rohkem salvestati metsvindi laulu ning tema ongi tõepoolest Eesti kõige arvukam pesitsev laululind.

Kõik helivaatlused salvestuvad Eesti eluslooduse andmeid koondavasse andmebaasi eElurikkus, kus need on järele kuulatavad ja võrreldavad ka mitmete aastate järel.

Linnuvaatleja, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja Eesti Loodusmuuseum tänavad kõiki, kes Eesti 100. sünnipäeva kevade loodushäälte jäädvustamises kaasa lõid. Helipiltide saatjate vahel loosisime välja ka viis Veljo Runneli linnulaulude kogumiku (mp3-failidena) Eesti laululinnud, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja Eesti Loodusmuuseumi pääsmed ning Linnuvaatleja meened.

Tunnustame kolme kõige rohkem helivaatlusi saatnud osalejat – Külli Kalamees-Pani, Steve Silda ja Ülle Piirsalu, lisaks saavad loosi tahtel auhinnalise tänu Airi Neem, Art Villem Adojaan, Anneli Ra, Alvar Jõekaar ja Liis Arrak.

Tunnustavad auhinnad anname üle Loodusfestivali avapäeval, 13. juunil Tartus. Kogumikule „Eesti laululinnud“ juurdepääsu koodi saadame e-kirjaga.

Linnuvaatleja suur tänu kuulub Veljo Runnelile, kellega koos ettevõtmine teoks sai.

Sigrid Ots

Kuldnokk / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)