Veebikaameraga toidumaja külastavate lindude tutvustamist alustame Eesti kõige tuntumast ja arvukamast talilinnust rasvatihasest.

Et saada teada, kas kaamera ees on parasjagu emas- või isaslind, tuleb vaadata alapoole musta triipu – isaslinnul on see laiem, emaslinnul kitsam ja alakõhul katkendlik.

Rivaalitsevad rasvatihased / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Hästi tuntud linnuna on rasvatihasel palju rahvapäraseid nimetusi – rasvaants, talitihane, rasvavana, kikitiits, rasvanäkk, külmatihane, rasvajaak, saeviilija, külmavana on vaid mõned paljudest. Rasvatihase nimetuste kohta loe lisaks linnuhuvilise teabelehest Tiirutaja: Rasvaants ja lihatihane ning ka siit: Talitiainen ei olegi talitihane!

Rasvatihase laulu võib kuulda kevadtalvest alates, sulailmadega aga juba jaanuaris või isegi detsembris. Mitmetest lauluvariantidest on tuntumad kolmesilbiline “ti-ti-ta ti-ti-ta ti-ti-ta…” (“sitsikleit sitsikleit”) või kahesilbiline “ti-ta ti-ta ti-ta …”, aga rasvatihasel on teada lausa üle 40 erineva häälitsuse. Rasvatihase häälitsusi kuula xeno-canto või Loodusheli kodulehelt.

Eestis on rasvatihane üldlevinud ja tavaline haudelind, läbirändaja ning talvitaja. Rasvatihaseid pesitseb Eestis 300 000 – 400 000 paari. Rasvatihane on Eesti arvukaim talilind, keda talvitab siin 0,6-1,2 miljonit isendit.

Septembris ja oktoobris rändab Eestist läbi arvukalt põhja- ning idapoolseid rasvatihaseid. Rasvatihane, erinevalt nt põhjatihasest, endale talvevarusid ei kogu. Talveks lahkub ka osa meie peamiselt noori rasvatihaseid lõuna- ja läänepoole (näiteks Poola ja Saksamaani). Lahkujate hulgas on rohkem metsas elavaid rasvatihaseid, sest loodusmaastikus on karmil talvel raske toitu leida. Asulates pesitsevad rasvatihased on tänu lisatoitmisele paiksemad; ka osa metsa rasvatihaseid kolib talveks linna. Talveks meile jäänud rasvatihased tegutsevad salkadena. Heade toitmiskohtade lähedusse jäävad tihased kogu talveks väiksele alale paigale. Sealjuures valitseb rasvatihaste seas toidumajade juures sotsiaalne hierarhia – emased asuvad isastest madalam ja peavad seetõttu kannatlikult oma võimalust ootama.

Pesitsusperioodil toitub rasvatihane peamiselt putukatest ja nende vastsetest, talvepoolaastal on tema toiduks ka seemned, marjad ning puuviljad. Talvel on rasvatihane tavaline külaline toidumajades – inimese poolt pakutavad päevalilleseemned ja rasv maitsevad talle eriti hästi.

Rasvatihane oli 2016. aastal Eesti aasta lind. Põhjaliku info rasvatihase ja teiste tihaste kohta leiab rasvatihase aasta kodulehelt www.eoy.ee/rasvatihane.

Kaamerapilt nutiseadmetele (kui ülalolev ei tööta): iPhone, iPad, Android, VLC
Kaamerapilt vanematele arvutitele: flash player

Ülekannet võimaldavad Elisa ja EENet. Lindude toidulauda katab Balsnack, foorumit peab Looduskalender ning toidumaja külastavaid linnuliike tutvustab Linnuvaatleja.

Marko Mägi ja Margus Ots
info/at/linnuvaatleja.ee