Kümned tuhanded herilaseviud päevas, soo- ja stepi-loorkullide segaparved, kõikjal mööduvad roo-loorkullid, taamal rändav stepikotkas – selline on hea septembri alguse rändepäev Batumis Gruusias. Tegu on maailma ühe parima röövlindude sügisrände pudelikaelaga, mis Kesk-Ameerika rändekoridoridele jääb numbrites küll alla, kuid ületab neid siiski liikide arvu poolest.

Batumi röövlindude rände pudelikael Musta mere ja Väike-Kaukasuse mäestiku vahel. / Allikas: Batumi Raptor Count, BRC

Lindude, kes pesitsevad suurtel ligipääsmatutel aladel, kõige optimaalsemaks seiramisviisiks võib olla loendamine liigi koondumiskohas. Nii loendatakse näiteks Põõsaspea rändekoridoris iga viie aasta järel tundraaladel pesitsevaid veelinde. Batumi on ideaalne röövlindude koondumiskoht – röövlinnud väldivad tihti merede ja mägede ületamist ning on Batumis sunnitud rändel kogunema kitsasse pudelikaela. Seetõttu on seal võimalik jälgida peamiselt Venemaa avarustes pesitsevaid röövlinnupopulatsioone: üle 500 000 herilaseviu, üle 200 000 hiireviu, üle 200 000 must-harksaba, lisaks tuhanded loorkullid ja kotkad. Lindude loendamine sügisrändel võimaldab peale lihtsa koguarvu registreerida ka pesitsusedukust.

Herilaseviud koguvad kõrgust. / Foto: Triin Kaasiku

Haruldane sulestik: tumeda vormi roo-loorkulli isaslind. / Foto: Bart Hoekstra

Alates 2008. aastast korraldab mittetulundusühing Batumi röövlinnuloendus (Batumi Raptor Count, BRC) igal aastal selles pudelikaelas vabatahtlike abiga rändeloendusi. Kuni 12-tunnised tööpäevad mistahes ilmaga, üks puhkepäev nädalas, vähim loenduse aeg inimese kohta kaks nädalat ja seda kõike vabatahtlikuna paneb küsima – miks?

Ehk kõige parema vastuse oskab sellele küsimusele anda äsja Batumist naasnud linnuvaatleja Tiiu Tali:
„Minu jaoks oli BRC esimene range metoodika järgi rändeloendamise kogemus, mistõttu õppisin juurde palju uut: kuidas toimub loendajate koordineerimine, kuidas kogutakse ja salvestatakse kohapeal andmeid (loendurite kasutamine erinevail viisil, andmete kogumise platvorm Trektellen). Mulle meeldis, et mahukas rändeloendus on hästi organiseeritud, kõik on läbi mõeldud ja asju tehakse põhjusega. Praktilise poole pealt kogesin, kui oluline on võimalike rändel olevate röövlindude leidmiseks pidevalt binokliga maastikku ja taevast vaadelda. Peab tõdema, et tekkis ka võistluslikke momente – kes leiab esimesena ja rohkem linde. Rände loendamisel on väga oluline ka suutlikkus seista tundide viisi paigal ning niimoodi päevi ja nädalaid järjest. See oli hea väljakutse. Batumi on koht, kuhu hea meelega läheksin tagasi.“

Rändeloendaja põhiasend: binokliga lindude otsimine. / Foto: Camilo Carneiro

Neli paari silmi. / Foto: Pia Fetting

Pärast ühtteist aastat ja kümneid tuhandeid tunde loendamist oli eelmiseks sügiseks Batumist kogutud andmetest kogunenud piisavalt pikk aegrida kaheksa liigi populatsioonitrendi arvutamiseks. Tulemused on vabalt kättesaadavad ajakirjas Ibis ja kõik vaatlusandmed andmebaasis GBIF.

Kuigi enamuse liikide arvukused pole muutnud, ilmnesid erinevused soo-loorkulli ning kääbuskotka noor- ja vanalindude trendides: kui vaadata ainult populatsiooni koguarvu, näib see stabiilsena, aga kui eristada koguarvust noorlinnud, ilmneb liigi tõsine pikaajaline langustrend. Näiteks soo-loorkulli noorlindude arv on viimase kaheksa aasta jooksul langenud 17% aastas, mis viitab püsivatele probleemidele liigi pesitsusedukuses; kahjuks ei ole teada, mis võivad olla sellise languse põhjused. Küll aga illustreerib see näide lindude ea määramise olulisust linnuloendustel.

Graafik. Soo-loorkulli populatsioonitrend. Kui vaadata koguarvu, ei ole langus statistiliselt oluline; noorlinde eraldi vaadates ilmneb 17%-line langus aastas.

Rände kulgu Batumis saab jälgida BRC kodulehel. Kuigi sel aastal lõppeb loendus Batumis juba 21. oktoobril, jätkub röövlinnupopulatsioonide kohta andmete kogumine ka järgmisel aastal. Vabatahtlikuks saavad kandideerida kõik suure linnuhuviga inimesed, eelneva kogemuse puudumine rändeloendustel ja röövlindude määramisel takistuseks ei ole. Järgmiseks hooajaks kandideerimine algab 2020. aasta kevadel. Kes kohale minna ei saa, võib Batumi röövlinnuloendust toetada ka kodust lahkumata.

Stepikotka noorlind rändel. / Foto: Bart Hoekstra

Triin Kaasiku
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi loodusressursside õppetooli doktorant