Teadusetegemise eesmärk ei tohi olla omaette nokitsemine. Teadus on põnev ning annab muuhulgas vastused küsimusele miks uuritakse ja tegeletakse just sellega, millega tegeletakse, ja miks sellest tulenev teadmine oluline on. Teadus peaks kõnetama igaüht, kuna küsimused, miks minu ümber asjad on nii nagu nad on, ei sisalda „parim enne“ märget.

Ornitoloogia teadusena ei ole enam ammu vaid binokliga lindude jälgimine. Tänapäeval kasutatakse lindude uurimisel ning nendega seotud küsimustele vastuse leidmiseks „tööriistu“, mis on loodud teaduslaborites või inseneride töölaudadel ning uute meetodite rakendamisel on samm-sammult paranenud teadmised nii linnuliikide ökoloogia, looduskaitse kui ka keskkonna seisundi kohta.

Iganädalaselt ilmuma hakkavatest Linnuvaatleja teadusuudistest saab teada mitmete erinevate valdkondade – näiteks käitumise, geneetika, evolutsiooni – uurimistulemustest. Kindlasti leiavad kajastamist teadustööd, mis on valminud Eestis või Eesti teadlaste osalusel. Linnuvaatleja uudised on lugemiseks noorele ja vanale (teadus)huvilisele ning teaduspisikuga nakatumiseks õpilastele ja lisamaterjalideks õpetajatele. Aga muidugi igaühele, kel linnuteema silma särama paneb.

Teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, kes on avaldanud mitme aasta jooksul populaarteaduslikke lindude-teemalisi artikleid, esinenud televisioonis ja raadios ning andnud mitmeid intervjuusid lindudega seotud teemadel. Marko Mägi on kahel järjestikusel aastal valitud Tartu ülikooli zooloogia osakonna populaarseimate õppejõudude hulka ning ta on paljude rahvusvaheliste teadusartiklite autor. Uudiste keeletoimetaja on Sigrid Ots.

Kuna pesarüüste on oluline lindude pesitsuse nurjumise põhjus, püüavad nad kiskja tähelepanu pesalt eemale juhtida. Paljud linnud kaitsevad pesa kiskjate […]

Loe edasi

Sulestikku kohendades pistab lind sageli noka sabapiirkonna seljasulgedesse – seal asub päranipunääre, mille nõrega ta oma sulestikku võiab. Nääre on […]

Loe edasi

Tuttpütiaasta teadusuudis

Tuttpütid (Podiceps cristatus) pesitsevad kas üksikute paaridena või koloniaalselt nii järvedel kui ka merelahtedel. Tuttpütid pesitsevad näiteks Peterburi […]

Loe edasi

Mornel, teise nimega roosterind-tüll (Charadrius morinellus), on tundraaladel ja alpiinses vööndis pesitsev kahlaja. Eestis kohatakse aastas vaid üksikuid linde. […]

Loe edasi

Musträhn (Dryocopus martius) on Euraasia suurim rähniliik, kelle elupaiga tunneb hõlpsasti ära suurte tüveuuristuste ja –õõnsuste järgi. Musträhn on metsade […]

Loe edasi

Kalad, kalmaarid ja koorikloomad on toiduks miljonitele lindudele ning inimestele – toidurohkuse korral saavad teineteise kõrval hakkama paljud liigid. Kuid […]

Loe edasi

Viimaste kümnendite kiirete kliimamuutuste tulemusena on oluliselt muutunud mitmete arktilistel aladel pesitsevate lindude elu, eelkõige nende pesitsusedukus. Kliimamuutuste suurimaid mõjusid […]

Loe edasi

Tuttpütiaasta teadusuudis

Tuttpütt pesitseb nii rannikul kui ka järvedel, kus leidub poegadele söögiks sobilikke väikesi kalu. Oluline on ka piisav […]

Loe edasi

Mitmed loomad kaitsevad end ründajate suunas ärritavaid aineid paisates või ogade ja okastega. See sunnib kiskjat kergemat saaki otsima, kuid […]

Loe edasi

Rändel ületavad linnud nii suuri vetevälju kui ka kõrbeid. Kuna nendes piirkondades on peatumine keeruline, võimatu (veekogudes ei pruugi sobilikke […]

Loe edasi

Hulgakesi on turvalisem – ümbrust jälgivad mitmed silmapaarid ja kiskjal on keerulisem märkamatuks jääda. Parves olles väheneb ka iga üksiku […]

Loe edasi

Sarnaselt teiste elusolenditega, sõltub ka lindude asurkonna suurus kisklusest, parasiitide ja haiguste levikust. Siiski on kõige olulisem toidu kättesaadavus, mistõttu […]

Loe edasi