21.02.2023
Lindude vastu aknaklaasi lendamine on olnud pikka aega kestnud probleem, samuti on see üks oluliseim lindude hukkumiste inimtekkeline põhjus. See ei puuduta ainult linnas elavaid linde, vaid kõiki linnurühmi, kelle lennutee ehitistega ristub. Võimetuse tõttu näha klaaspindu takistustena sureb kokkupõrkel suurem osa linde kohe või saab tõsiseid vigastusi. Oletatakse, et ainuüksi Ameerika Ühendriikides sureb vastu klaaspindasid lendamise tagajärjel aastas ligikaudu miljard lindu.
Foto: Bill Gracey (flickr.com)Maa- ja linnapiirkondade laienemise tõttu on probleem viimastel aastakümnetel muutunud üha teravamaks. Uued ehitised asuvad üha sagedamini looduslike alade lähistel või nende äärealadel, kus linnustik on mitmekesisem ning ohtudele tundlikum. Lisaks on uute hoonete fassaadid sagedamini kaetud klaaspindade või suurte akendega, mis võib omakorda oluliselt suurendada lindude kokkupõrke sagedust.
Selleks, et saada paremat ülevaadet, millist tüüpi hooned ja maastikuelemendid mõjutavad lindude kokkupõrkeid akendega, koguti Poolas 2020. aasta kevadperioodil kokku ja analüüsiti 1800 kokkupõrkejuhtumit; arvesse võeti ka kokkupõrke piirkonna ja majaga seotud tegureid.
Selgus, et lindude kokkupõrkeid klaaspindadega mõjutab enim veekogude ning looduslike metsaalade lähedus, kuid olulist rolli mängis ka hoone tüüp ja vanus. Andmete põhjal loodud mudeli abil tuvastati, et lindudele on uuemad eramajad palju ohtlikumad kui suured kortermajad. Kokkupõrkeid soodustasid ka suurte puude lähedus hoone ümbruses ning akende pesemine, samas kui näiteks põõsaste ja linnutoidumaja olemasolu seda ei teinud.
Kuna valglinnastumine ja hoonestatud alade levimine põllumajandus- ning metsamaadele võib oluliselt suurendada lindude kokkupõrkeid akendega, oleks lindudele ohutumad uued hooned juba linnastunud regioonides. Klaaspindade märgistamist tuleks rakendada eriti sellistes piirkondades, kus oht kokkupõrkele on suurem – näiteks veekogu või metsa lähistel asuvatel aladel. Samuti tasuks probleemsete hoonete puhul kaaluda akende puhastamise sageduse vähendamist ning täiendavate märgiste paigaldamist.
Teadusuudist toimetas Christel Rose Bachmann, kes on TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna magistrant.