Glüfosaat on kogu maailmas enimkasutatud ja ilmselt ka vastakamaid arvamisi põhjustav agrokemikaal. Aine tapab n-ö umbrohud, et põlluviljad saaks kasvada, kuid güfosaadijääke on leitud veest, mullast ja loomade kudedest. Kuigi glüfosaat inaktiveerib taimseid ensüüme (ja mõningaid bakteri omi), võib aine mõjutada ka rakus toimuvat ning tõenäoliselt kahjustada närvisüsteemi ja mikrobioomi.

Glüfosaadi mõju on uuritud lülijalgsetel, molluskitel, kaladel, roomajatel ja imetajatel, kuid uuringutest on kõrvale jäänud linnud. Hoolimata põllulindude arvukuse vähenemisest (kadakatäksist ja kiivitajast saad täpsemalt lugeda eelmistest Linnuvaatleja teadusuudistest), teame glüfosaadi mõjust lindudele vähe ning aine pikaajalise mõju osas kobame pimeduses.

Glüfosaadi pritsimine põllul ning katsealune liik ida-põldvutt. / foto põllutööst: Chafer Machinery, Flickr.com (CC BY 2.0); foto ida-põldvutist: Marco Verch Professional Photographer, Flickr.com (CC BY 2.0)

Esimene glüfosaadi pikaajalise mõju uuring lindudel tehti Turu ülikoolis, kus ida-põldvutte (Coturnix japonica) jälgiti aasta vältel alates koorumisest laboris. Need vutid toitusid glüfosaadi (Roundup) jääke sisaldavast (160 mg/kg) toidust, kust nad said 12–20 milligrammi glüfosaadijääke kehakaalu kilogrammi kohta (mg/kg päevas; Euroopa regulatsioonide järgi peetakse kodulindudele ohutuks kuni 100 mg/kg päevas).

Jääkide tarbimine ei mõjutanud lindude oksüdatiivse stressi näitajaid, samuti ei täheldatud olulisi muutusi lindude ajus, kuid oluliselt vähenes (7%) antioksüdatiivse ensüümi – katalaasi – aktiivsus. Ka tuvastati mõju lindude soolestiku mikrobioomile: jäägid pärssisid kasulike mikroobide kasvu ning mitmed olulised bakterirühmad ilmusid vuti seedesüsteemi alles 12–28 elunädal. Eriti tugev oli mõju noortele emaslindudele. Puhast toitu söönud vuttide mikrobioom oli mitmekesine esimestel elunädalatel, kuid glüfosaadijääke tarbinute mikrobioom rikastus alles vanemaks saades.

Glüfosaadijäägid ei mõjutanud lindude sigivust, kuid langetasid oluliselt isaslindude testosterooni taset – hormooni, mis tagab nii sotsiaalse staatuse kui mõjutab ka linnu käitumist ja arengut. Kuigi jääkide hulk organites ei erinenud puhast toitu söönud vuttide omast oluliselt ja ka kehakaal oli sarnane, leiti jääke vuttide maksast, südamest ja ajust. See viitab jääkide kuhjumisele toiduahelas.

Autorid järeldavad, et kestval glüfosaadijääkidega toidu tarbimisel on mõju linnu tervisele ja füsioloogiale. Just see teadmine võib anda vihje põllulindude arvukuse vähenemise mõistmiseks, kuid on oluline teadmine ka linnukasvatajale, eelkõige pidades silmas lindude kaudu toiduahelasse jõudvaid glüfosaadijääke ning mõju noorlindude mikrobioomile (n-ö normaalses mikrobioomis kontrollivad kasulikud bakterid patogeensete vohamist).

Tulemuste tõlgendamisel tuleb pidada silmas doosi. Uuritud vuttide tarbitud jääkide kogus oli ligikaudu viis korda väiksem Euroopas sätestatud piirmäärast (100 mg/kg päevas), mistõttu võib linnukasvatustes glüfosaadi mõju tugevam olla. Keskmiselt on siiski Euroopa Liidus linnutoitudes glüfosaadijääke alla 20 mg/kg, kuid USA-s on Euroopaga võrreldes linnu tarbitud piirmäär seevastu lausa neli korda kõrgem (400 mg/kg päevas).

Glüfosaadiga pritsitud põllul söövad linnud toitu, milles on jääke 300 mg/kg. See paneb mõtlema! Pikemaid käsitlusi glüfosaadi mõjust keskkonnale saad lugeda Sirbist: „Glüfosaagisaaga jätkub“ ja „Glüfosaadisaaga jätkub II“.

Ruuskanen S, Rainio mj, Gómez-Gallego C, Selenius O, Salminen S, Collado MC, Saikkonen K, Saloniemi I, Helander M (2020). Glyphosate-based herbicides influence antioxidants, reproductive hormones and gut microbiome but not reproduction: A long-term experiment in an avian model. Environmental Pollution 266: 115108, https://doi.org/10.1016/j.envpol.2020.115108.

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee.