Kiskja saagiks langemine on üks pesitsevat lindu ja tema poegi ähvardavatest ohtudest: paljud loomad – näiteks nahkhiired, metssead ja teised selgroogsed söövad nii mune kui ka linnupoegi. See mõjutab lindude käitumist ja kaitset ning seda ka põlvkondi hiljem.

Märksa vähem teame putukate rüüstest. Siiski teatakse, et herilased suudavad surmata näiteks väikeseid sulgedeta linnupoegi – hiljuti Brasiilias värvulise Sporophila lineola pesi jälgides nägid ornitoloogid kaamerasalvestiselt, kuidas ühiseluline herilane Agelaia pallipes, kelle pesas võib elada 16 500 isendit, murdis neljapäevase linnupoja.

Teatakse ka, et nii nektarist kui ka puuviljadest toituvad, teisi lülijalgseid jahivad ning surnud loomade korjuseid söövad ka teised voltherilaste (Vespidae) sugukonda kuuluvad liigid. Samas on kindlaid tõendeid herilaste linnupesade rüüstest napilt, ka ei ole teada, et Eestis elavad herilased sellega toime tuleks. Küll aga on teada, et voltherilased Dolichovespula maculata on rünnanud rebaskoolibrid (Selasphorus rufus) ja Dolichovespula arenaria murdnud nende poegi; täpik-maaherilane (Vespula germanica) on murdnud võsaraadi (Prunella modularis) vastkoorunud poegi, herilane Dolichovespula sylvestris aga musträsta (Turdus merula) poegi.

Algselt oli pesas kolm poega, kuid kaks hukkusid teadmata põhjusel. Kaks päeva hiljem külastas viimase pojaga pesa pooleteise tunni jooksul 17 korda herilane: ta maandus pojale pähe ja hakkas teda hammustama. Videost on näha haava veritsemist ning seda, kuidas herilane poja peast naha tükke kisub. Pool tundi pärast esimest rünnakut liigutas poeg viimast korda ja suri ilmselt seejärel. Hiljem täheldati juba kahe herilase askeldamisi pesa juures.

Isaslind naasis korraks pesa ja hukkunud poega uudistama, kuid lahkus seejärel ega naasnud. Pesa juurde jõudes leidsid ornitoloogid pesast surnud poja ja läheduses vanalinde enam ei nähtud. Viis päeva hiljem leiti herilaserüüstele sarnaste haavadega surnud poegi ka kahest lähedalasuvast Sporophila lineola pesast, kuid et neid pesi ei jälginud kaamera, ei ole teada, kas hukkumise põhjuseks oli herilane. Samuti ei ole teada, mis põhjusel herilased poega ründasid – võimalik, et ajendiks olid varem hukkunud poegade lõhnajälg, mis herilase kohale meelitas.

Herilane Agelaia pallipes toitub ka korjustest. / foto: Gionorossi (Wikimedia Commons, CC BY-SA 4.0)

Kuigi pesarüüste on oluline lindude elukäiku mõjutav tegur, ei ole siiani teada, kui suurt rolli mängivad selles putukad: mõned liigid suudavad küll linnupoegi murda, kuid ilmselt on putukate roll rüüstes väike. Pigem saavad linnud herilastest kasu – vähemalt 200 linnuliiki pesitsevad herilaste läheduses (ka Agelaia sp.), kuna herilased pakuvad lisakaitset kiskjate eest.

Frankhuizen S, Lopes LE, Cunha FCR (2020). Social paper wasp (Agelaia pallipes) predates songbird nestling. Ethology 00: 1–3, https://doi.org/10.1111/eth.13076

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee.