Järglaste eest hoolitsemine määrab nii järglase kui ka vanalinnu enda edu. Vaatamata ilmsele kasule varieerub vanemhool linnuliigiti, puududes mõnel liigil sootuks. Kuid ka liikidel, kelle mõlemad vanemad hoolitsevad järglaste eest, on vanemhoole määr varieeruv. Tänaseks teame, et sarnaselt inimesele on iga lind isiksus, kellele on omane teatav käitumislaad – mõni on näiteks tagasihoidlikum, teine südikam. Kui aga lind on isiksus, siis kuivõrd suudab ta oma vanemhoolt vastavalt oludele kohandada? On ta selleks üldse võimeline või lepib, et käitumisele on tema isiksuse omadused seadnud piirid, mis välistavad optimaalse käitumise?

Valgepõsk-lagle pesal / Foto: Bengt Nyman, Flickr.com, CC BY 2.0

15 aasta jooksul jälgisid ornitoloogid Teravmägedel valgepõsk-laglede (Branta leucopsis) pesitsust. Kuna andmed kogunesid pika aja jooksul ja lagle on pikaealine linnuliik, siis oli võimalik isendite käitumist võrrelda pesitsusoludelt erinevatel aastatel. Ühtlasel kiirusel liikuvad teadlased lähenesid hauduvale vanalinnule ja mõõtsid linnu julgust – kui lähedale inimene pesale jõudis, enne kui lind pesalt pages. Sellist meetodit on lindude käitumisuuringutes laialdaselt kasutatud ka Eestis (näiteid siin, siin, siin).

Hauduva emaslinnu pesalt pagemise andmed viitavad, et lagled kohandavad käitumist vastavalt oludele: pesalt pagemine muutus pesitsushooaja edenedes ja sõltus ka linnu vanusest. Pesitsushooaja edenedes muutusid lagled julgemaks ning noored linnud olid vanadest pelglikumad ehk pagesid ka pesalt varem. See võib tuleneda tõenäosusest sigida – noorel laglel tasub pesa hüljata varem (päästa ennast), sest tõenäosus näha järgmist sigimishooaega on suurem kui vanalinnul, kes võib pesitseda viimast korda. Lisaks selgus, et pelglikumad lagled elasid kauem.

Võrreldes indiviidide ja kogu asurkonna isendite käitumise muutumist ilmnes, et olude muutudes muutsid pagemiskäitumist märksa rohkem julgemad linnud. Seega erineb valgepõsk-laglede pesade kaitsmine isendite vahel, kuigi linnud kohandavad käitumist ka vastavalt oludele.

de Jong ME, Nicolaus M, Fokkema RW, Loonen MJJE (2021). State dependence explains individual variation in nest defence behaviour in a long‐lived bird. Journal of Animal Ecology 90: 809– 819, https://doi.org/10.1111/1365-2656.13411

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee.