Inimese tõttu on liigirikkus kahanemas – asurkonnad hääbuvad ja kaovad. Selle peamiseks põhjuseks on majandushuvidest lähtuv tegevus. Intensiivne kuivendamine võimaldab ala metsastada. Samas killustab metsade ja märgalade kuivendamine maastikku, mille tõttu liikide elupaigad laiguti muutuvad või kaovad. Kesk-Soomes analüüsiti kanaliste pesakondade andmeid aastaist 2017–2020. Andmed näitasid, et metsa struktuuril ja kuivendusel on mõju metsise sigivusele – piirkonnas, kus oli rohkem kuivenduskraave, olid metsise pesakonnad oluliselt väiksemad või puudusid sootuks.

Elupaigad, kus märgati poegadeta tedre- ja metsisekanu, erinesid oluliselt poegadega kanade elupaikadest. See viitab, et senise intensiivset metsamajandamist ja kuivendamist võib leevendada looduslike turbaalade taastamine, metsade majandamine väiksema intensiivsusega, metsa liigiline mitmekesistamine.

Poegadeta metsisekana kohtamise tõenäosus on suurem kuivendatud metsas. / Foto: Aaron Michae, Flikr.com, CC BY-SA 2.0

Soomest kaks kolmandikku asub boreaalsete metsade vööndis, mida intensiivselt majandatakse. Suur muutus Soome metsade majandamises toimus 1950. aastatel ja 1990. aastate alguses – siis kuivendati, metsastati ja muudeti põlluks 6,5 miljonit hektarit turbaalasid. Tänaseks on 53% Soome turbaaladest kuivendatud.

Kirjeldatu tulemusel on muutunud taime- ja loomakooslused: kahanenud metsakanaliste arvukus ning suurenenud pesarüüste ja poegade hukkumine, kasvanud kiskjate arvukus ning vähenenud poegadele varju pakkuv taimestik ja toidu hulk. Poegade uppumisel kraavides on samuti otsene mõju.

Metsa ja maastiku mõju uurimiseks kanaliste pesakondadele võrreldi poegadega ja poegadeta kanade elupaiku. Kanaliste andmed saadi metsloomade loendustelt, mida on sõltumata maastiku muutumisest tehtud 1980. aastatest iga-aastaselt samas kohas. Kokku kohati 948 metsisekana, kellest 460 (48,5%) olid poegadeta. Iga kohtamispunkti maastikku analüüsiti 200, 500 ja 1000 meetri ulatuses. Eeldati, et sigimisedu (pesakonna suurus) on suurem looduslikus elupaigas ning edu on väiksem inimese muudetud elupaigas sedamööda, mida suurem on muutus.

Metsise pesakondade esinemist mõjutasid oluliselt piirkonna kuivenduskraavid: mida suurem kraavide kogupikkus, seda väiksem oli pesakondade kohtamise tõenäosus. Et nii pesakondadega metsise (ka tedrekanu) kohati oluliselt teistsuguses maastikus kui poegadeta kanu, viitab metsa majandamise ja turbaalade kuivendamise negatiivsele mõjule.

Tüüpiline fragment uuringuala maastiku muutumisest. Vasakul looduslik või looduslähedane rabamaastik enne 1950. aastatel alanud kuivendamist, paremal sama maastik 2023. aastal. Mõõtkava 1:25000. Kaardi keskpunkt 64° 35' 57,896" N, 25° 22' 26,963" E. / Allikas: Ruottinen et al. (2024), open access, CC BY 4.0

Tulemus viitab, et metsised on edukamad looduslikus elupaigas ning maakasutuse muutus metsanduse ja kuivenduse tõttu mõjutab pesitsust negatiivselt. Siiski tuleb meeles pidada, et uuringusse ei kaasatud kraavide laiust ja sügavust ega ka kuivenduskraavide vanust, mis samuti võivad tulemusi mõjutada. Siiski lubavad maastiku tasemel ilmnenud erinevused eeldada, et tegu on põhjusliku mõjuga. Metsise (ja ka tedre) edukust selgitas kõige paremini maastik 1000 meetri ulatuses ümber leiukoha – see langeb kokku eelnevate uuringutega, kus sedastatakse, et need liigid vajavad suuri metsaalasid.

Teadlaste soovitus metsakanalisi toetavaks metsanduseks on säilitada mitmekesise struktuuriga mets, kus on jäetud ka alustaimestikku. Selline võrdlemisi soodne võrastik ja alustaimestik, mis ei vähenda poegade toitumis ja varjevõimalusi, tekib just valikraie tulemusel; lageraiel need aga kaovad. Kanalistele sobivaid metsi tuleb majandada suurel alal, kuid omandiküsimused teevad selle keeruliseks. Märgade turbaalade taastamine ja mõõdukam raie – püsimetsandus! – loovad metsakanalistele soodsamad olud.

Ruottinen KM, Melin M, Miettinen J et al. (2024). Assessing the effects of drainage and forest structure on presence and absence of fledglings of boreal grouse. Global Ecology and Conservation 54: e03150, https://doi.org/10.1016/j.gecco.2024.e03150

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab linnuökoloog Marko Mägi.