Soojas kliimas elavad loomad on kohastunud sealsete kuumade oludega, kuid ekstreemsed kuumalained kogu maailmas kliima soojenemise tõttu sagenevad ja pikenevad ning panevad proovile ka parimad kohanejad. Linnud näiteks otsivad ülekuumenemise vältimiseks varjulise koha või veedavad tavapärasest rohkem aega veekogu lähistel, pesitsushooajal aga peavad ka mune liigse päikese eest varjama rannaliival pesitsevad linnud. Paraku ähvardab ka varjus olevas pesas või õõnsuses olevaid mune ülekuumenemine.

Sebra-amadiin on Austraalia kõrbekuumusega kohastunud, kuid ekstreemne kuumalaine nurjab pesitsuse. / Foto: Laurie Boyle, Flickr.com, CC BY-SA 2.0

Austraalia kõrbetes pesitsev sebra-amadiin (Taeniopygia guttata) on kuumaga harjunud, kuid 2017. aasta jaanuaris-veebruaris tabasid Kagu-Austraaliat kuumalained, mille tõttu n-ö küpsesid pesakastides sebra-amadiinide munad ning pesitsemine ebaõnnestus. Jälgitud 25 pesas oli kokku 100 muna ja vaid kahest munast koorusid pojad, kes samuti hukkusid pärast koorumist. See, kas munas loode areneb või on hukkunud, on võimalik kindlaks teha munast kostvate südamelöökide järgi – löökide puududes on loode ilmselt hukkunud.

On teada, et temperatuurid üle 40–40,5 kraadi on linnuloodetele letaalsed. Sebra-amadiini optimaalne loote areng toimub vahemikus 36–38 kraadi, kuid kuumalaine ajal tõusis kõrbes õhutemperatuur 45,9 kraadini, püsides pidevalt üle 40 kraadi mitmeid päevi. Pesakastides oli sel ajal temperatuur mitmeid päevi tavapärasest oluliselt kõrgem – üle 45 kraadi – ja kohati kuumenes munade välispind 54,1 kraadini.

Looted hukkusid munas, kui pesas oli kuulalaine ajal summaarselt üle 20 tunni vähemalt 40,5 kraadi sooja, lühemaid kuumalained suutsid looted taluda. Hukkumine liigse kuuma tõttu tuleneb munas areneva loote suutmatusest ise end jahutada – loode on piltlikult öeldes kõigusoojane ning sõltub linnuvanemalt saadavast soojast ja õhutemperatuurist. Seega peab vanem mune pesas jahutama, kuid kui see osutub võimatuks, hukkuvad munades looted.

Kuigi ei ole teada, kas kuumalaines hukkusid munades looted pesade hülgamise tõttu või hüljati pesad hoopis loodete hukkumise tõttu, ei muutu sellest pesitsuse lõpptulemus – suremus oli tavatult kõrge. Uuringu autorite arvates on siiski otsene kuuma hukutav mõju tõenäolisem. Arvestades üldist kuumalainete sagenemist paljudes piirkondades üle kogu planeedi, on tõenäoline, et paljud linnud peavad leidma viisi ekstreemsete kuumalainetega toimetulemiseks. Võib arvata, et kui sellega ei saa hakkama kõrbes pesitsema kohastunud liigid, võib teiste elupaikade liikidel veelgi keerulisem olla.

McCowan LS, Griffith SC (2021). Baked eggs: catastrophic heatwave induced reproductive failure in the desert‐adapted Zebra Finch (Taeniopygia guttata). Ibis. Accepted Author Manuscript. https://doi.org/10.1111/ibi.12958

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee.