26.07.2022
Praegused keskkonnamuutused on inimese tõttu ilmselt kiireimad, mida loomad Maal kogenud on, ning on seetõttu suure surve all. Kohanema peab uudsete oludega ka linnades, kus on vähe ruumi, killustunud elupaigad, palju tehisstruktuure, saaste ja inimesed. Senised lindude ja imetajate uuringud kinnitavad, et linnas on isendid julgemad, uudishimulikumad või agressiivsemad võrreldes vabas looduses elavate liigikaaslastega. Seni ei ole aga teatud, kas käitumise muutusest on ka kasu. Kas linnas teisiti käituvatel isenditel on rohkem järglasi ja nende ellujäämus kõrgem? Jah-vastused mõlemale küsimusele lubaksid väita, et käitumise muutus ongi kohastumus linnaeluks.
Pilt: Aude Caizergues (avaldatud autori loal); eestindas Marko MägiKiired muutused tekitavad stressi ja pärsivad kohanemist linnaeluga, mistõttu peetakse just stressiga toimetulekut ja käitumise muutmist linnaeluga kohanemise võtmeteguriks. Siiski sai seitse aastat Prantsusmaal linna ja metsa rasvatihaste käitumist uurides kinnitust, et alati ei ole muutunud käitumisest linnas tulu.
Tulemusteni jõudmiseks uurisid teadlased erinevate katsetega lindude käitumist uudsetes oludes (mida võib teatud mööndustega nimetada uudishimulikkuseks), agressiivsust ja mõõtsid linnu hingamissagedust.
Katsetulemuste võrdlemisel sigimisedukuse ja ellujäämisega selgus, et linna rasvatihased olid küll metsas elavatest uudishimulikumad, agressiivsemad ja hingasid kiiremini, kuid need muutused ei seostunud sigimise ja ellujäämusega. Lausa vastupidi – linnas oli agressiivsematel ja kiirenenud hingamisega isenditel väiksem sigimisedu ning madalam ellujäämus, mis viitab, et muutunud käitumine ise ei ole kohastumus linnaelule, vaid pigem üks linnaelu tahk. Esmapilgul näib, nagu oleks linna rasvatihased järginud kiire elutempo motot: ela kiiresti ja energiliselt, sure noorelt.
Ka metsas oli uudishimulike lindude ellujäämus madalam – nad elasid lühema elu – kuid nende sigivus oli suurem. Lisaks oli metsas noorte ehk esimest korda sigivate rasvatihaste ellujäämus kõrgem kui linnas (62% vs 43%). Sellest järeldavad autorid, et linna rasvatihaste muutunud käitumine ei anna neile märgatavaid eeliseid. Sellest siiski ei johtu, et kunagi ei võiks muutunud käitumine kasulikuks osutuda: näiteks toiduvaeses linnaosas toidukonkurentsis võib suurem agressiivsus ja uudishimu kasu tuua.
Kuigi mitmed linnalindude füsioloogia uuringud on tuvastanud kohastumisi linnaelule (ja viitavad pigem aeglasemale elutempole linnas), ei pruugi need avalduda käitumises. Kuigi uuringu puhul on tegemist ühe linna andmestikuga (sarnaseid uuringuid teistest linnadest ja ka teiste liikidega oleks juurde vaja), on see üks esimesi uuringuid linnalindude käitumise ja kohasuse seostest.
Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee.