Linnu häälitsustel on mitmeid erinevaid rolle – need nii hoiatavad konkurenti ja aitavad kaitsta territooriumi kui ka näiteks meelitavad partnerit. Levinud arvamuse kohaselt määrab linnulaulu struktuuri keskkond, sest erinevates oludes levivad helid erinevalt: tihedas taimestikus levib kaugemale madalate nootidega laul, hõredamas taimestikus aga kõrgemad noodid ning metsalinnu laul peaks seega olema madalamate nootidega kui avamaastiku linnul. Kuid laulu mõjutab ka linnu hääleaparaadi suurus (näiteks häälepaelte arv ja pikkus) ning sugulus teiste liikidega: suuremal linnul on laulukõri suurem ning lähemas suguluses olevatel liikidel on laulukõri teineteisele sarnasem.

Käblikut võib kuulda laulmas nii metsas kui linnas. / Foto: Hamish Irvine, Flickr.com, CC BY-NC 2.0

Sobilikud linnulaulu kujunemist mõjutavate tegurite uurimiseks on värvulised – neid on palju, nad elavad erinvates keskkondades ja nende kehasuurus varieerub. Analüüsides 5085 värvuliseliigi andmebaasis xeno-canto leiduvat 18 488 laulunäidist ja pöörates tähelepanu eelkõige kõrgematele nootidele laulus, selgus, et keskkonnal ei ole linnulaulu kujunemisel nii suur roll, kui seda on linnu kehasuurusel ja sugulisel valikul. Teisisõnu – linnulaulu kõrged noodid on pigem partnerile mulje avaldamiseks.

Värvuliste laulu sagedus jääb vahemikku 215–10 659 Hz, kuid valdav osa liike laulab siiski sagedusel 4029 Hz (võrdluseks: keskmine inimkõne on vahemikus 100–300 Hz). Kõige madalamalt laulsid kotingalased (sirmilinnud Cephalopterus sp, Pyroderus), kelle laulu kõrgeimad noodid jäid alla 260 Hz-i. Sageduse kõrgus sõltub suuresti põlvnemisest, kuid kõrged ja madalad sagedused erinevad linnurühmiti. Näiteks on suure osa Austraalia, Lõuna-Ameerika ja Aafrika troopilise vihmametsa, Paapua Uus-Guinea ja Sahara lindude laul suhteliselt madal, kõrgem on see aga Arktiliste alade, mäestike (Andide, Himaalaja), Aafrika savannide ja rohumaade ning Neotroopika linnuliikidel.

Värvuliste laulukõrguse jaotus evolutsioonipuul. / Allikas: Mikula et al. 2021, Wiley, CC BY-NC-ND 4.0

Põlvnemine seletas 43–56%, kehasuurus omakorda 10–15% laulu kõrgemate nootide muutlikkusest. Keskkonna mõju oli küll oluline, kuid selgitas vaid 0,2% laulu varieeruvusest. See viitab, et linnulaulu evolutsioneerumist mõjutavad eelkõige liigi põlvnemine ja suguline valik, elukeskkonna mõju laulule on seevastu märksa väiksem. Liikidel, kel isas- ja emaslinnu suuruse erinevus oli suurem, laulavad isased madalamaid noote ilmselt just sugulise valiku tõttu.

Mikula P, Valcu M, Brumm H, Bulla M, Forstmeier W, Petrusková T, Kempenaers B, Albrecht T (2021). A global analysis of song frequency in passerines provides no support for the acoustic adaptation hypothesis but suggests a role for sexual selection. Ecology Letters 24: 477–486. https://doi.org/10.1111/ele.13662

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee.