Pesa on linnupoegadele turvaline keskkond, kuid soovimatutest kaasüürnikest kõikvõimalikud parasiidid võivad mõjutada poegade kasvamist (pikema loo ektoparasiitide mõjust leiad siit). Parasiidi huvides ei ole peremeest surmata, vähemasti mitte enne, kui ta ise on edukalt oma elutsükli läbinud, sest peremehe surm vähendab kaudselt ka parasiidi enda edukust. Võib-olla just seetõttu ei ole pesades elavad kirbud, väivid ja teised parasiidid linnupoegadele letaalsed, välja arvatud juhul, kui pesas on parasiite rohkelt. Siiski võib ebasoodsates oludes (killustunud elupaigas, isoleeritud asurkonnas ja väikese geneetilise mitmekesisuse tõttu) parasiidiga nakatumine tähendada pesitsuse luhtumist, mis võib olla oluliseks negatiivseks teguriks ohustatud liikide puhul.

Parasiidiga nakatunud rohe-teemantlinnu poeg on kahvatum, kuna naha alla pugenud vaglad toituvad tema verest. / foto: Amanda Edworthy

Üheks selliseks ohustatud liigiks on Tasmaanias elav rohe-teemantlind (Pardalotus quadragintus), keda on vaid paar tuhat isendit; 1997–2010 vähenes nende arvukus 60% ning 1000–1500 isendiga levila on tänaseks väiksem kui 50 km². Tegu on elupaiga spetsialistiga, kes toitub peamiselt eukalüptide suhkrurikkast vedelikust. Kuigi arvukuse kiire languse põhjused ei ole hetkel teada, võib selles süüdi olla kahetiivaline parasiit Passeromyia longicornis, kelle vastsed arenevad rohe-teemantlinnu pesades. Vastsed, kelle pikkus veidi üle 10 mm ja läbimõõt kuni 5 mm, tungivad arenevate poegade naha alla, toituvad seal 4–7 päeva verest ja lagunevatest kudedest, läbivad seal mitu arengujärku ja väljuvad lõpuks naha alt, et pesamaterjalis nukkuda. Parasiidiga nakatumine lõpeb pojale sageli letaalselt.

Et teada saada, kuivõrd surmav Tasmaania endeemne parasiit kohalikele teemantlindudele on, jälgisid Austraalia teadlased rohe- ja triip-teemantlindude (Pardalotus striatus; rohkearvuline liik) pesitsemist ning said teada, et P. longicornis oli olemas vastavalt 87% ja 88% pesades. Osades pesakastides tegid teadlased parasiiditõrjet, teistes aga mitte.

Austraalias laialt levinud triip-teemantlind on peremeheks ka rohe-teemantlindu ohustavale parasiidile. / foto: Harry Calderbank, Flickr.com

Tulemused olid kõnekad. Ohustatud rohe-teemantlinnu pesades oli oluliselt rohkem vaklu kui triip-teemantlinnu pesades, kuid mõlema liigi edukus sõltus nakatumise intensiivsusest – mida rohkem oli pesas vaklu, seda väiksem oli poegade tõenäosus suureks kasvada; nakatunud pojad hukkusid enne seitsmendat elupäeva. Kuigi algselt olid pesakonnad sarnase suurusega, lennuvõimestus nakatunud pesadest vaid 8% poegadest, parasiiditõrjet saanud pesades aga 89%. Autorite arvutused näitavad, et lausa 81% looduslikes oludes toimuvast poegade suremusest saab kanda P. longicornis arvele.

Seega on P. longicornis rohe-teemantlinnu asurkonnale ohuks, sest ta parasiteerib samaaegselt ka triip-teemantlinnu pesades ning seega ei ole alust arvata, et rohe-teemantlinnu arvukuse kahanemine pidurdaks parasiidi levikut. Rohe-teemantlinnu olukorda ei soosi ka elupaikasid muutvad kiired põllumajandus- ja kinnisvaraarendused. Ka hiljutised pikad põuad on halvendanud liigi toitumisvõimalusi ja soosinud parasiidi levikut, sest soojades oludes on viimaste areng ning levik kiirem.

Sarnaseid parasiite leidub ka Eestis (loe Tartu ülikooli teadlaste uuringut nakatunud must-kärbsenäpi poegade kasvule siit), kuid õnneks ei ole nad siin nii arvukad ega ohusta mõnd liiki. Kui aga kord pesakond on nakatunud, on ka Eestis tagajärjed üsna sarnased Tasmaanias täheldatuga.

Edworthy AB, Langmore NE, Heinsohn R (2019). Native fly parasites are the principal cause of nestling mortality in endangered Tasmanian pardalotes. Animal Conservation 22: 96-103. doi:10.1111/acv.12444

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee.