Metsiste ja mitmete teiste metsakanaliste arvukus väheneb kõikjal Euroopas lisaks elupaikade kadumisele ka kiskjate saagiks langemise tõttu. Peamised metsise ohustajad on metsnugis, kährik, rebane ja kanakull, kuid on teada, et kanaliste pesi võib rüüstata ka metssiga.

Metsisekana lehisepungi söömas / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Metssea mõju metsakanaliste arvukusele on seni peetud aga vähetähtsaks – kuna seedeprotsessid hävitavad suure osa loomsest materjalist, ei ole metssigade väljaheidetest linnujäänuseid olulisel määral leitud. Munade ja tibude jäänuseid on visuaalselt pea võimatu tuvastada. Seetõttu ei olegi täpselt teada, kui sagedasti linnud metssigade menüüsse satuvad ja milline roll on metssigadel kohalike linnuasurkondade mõjutajana.

Metsise pesa on lehtede ja samblaga vooderdatud madal lohk maapinnal. Kurnas on tavaliselt 7-11 pruunikat muna. / foto: Indrek Tammekänd

Kuna senised teadmised lindude osakaalust metssigade menüüs baseerusid pelgalt väljaheidetest leitud linnujäänustel, otsustasid Tartu ülikooli terioloogid uurida nende väljaheidetes leiduvat saakloomade DNA-d.

Uuringu tarbeks koguti metsiste mänguplatside lähedusest Soomaalt, Karulast ja Ida-Eestist metssigade väljaheiteid. Nende põhjal tehtud analüüsid näitasid, et valdav osa (78,9%) metssigadest toitub taimsest materjalist, kuid molekulaarsel meetodil tuvastati lindude olemasolu 17,3% väljaheidetes – seda on 4,5 korda rohkem kui proove vaid visuaalsest inspekteerides tuvastada suudeti (3,8% proovidest). Väljaheidete uurimiseks kasutatud uudne metoodika võimaldas oluliselt täpsemini määrata ka lindude liigilist kuuluvust – lisaks metsisele tuvastati ka tedre, laanepüü ja vareslaste DNA-de jälgi. Metsise DNA jälgi tuvastati aga sagedamini kui seda oleks võinud nende arvukusandmete põhjal eeldada. Seega võib metssiga pidada oluliseks ohuks nii metsistele kui ka teistele kanalistele.

Laanepüü tibu. 09.06.2015, Kilingi-Nõmme, Pärnumaa / foto: Marko Mägi

Lindude tuvastamiseks kasutatav uudne metoodika võimaldab koguda informatsiooni liikidevaheliste suhete kohta neid otseselt häirimata. Paranenud teadmiste kvaliteet peaks tulevikus tagama ka pädevama liikide kaitse.

Oja R, Soe E, Valdmann H, Saarma U (2017). Non-invasive genetics outperforms morphological methods in faecal dietary analysis, revealing wild boar as a considerable conservation concern for ground-nesting birds. PLoS ONE 12(6): e0179463. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0179463

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee.