Käsitiivaliste seas on umbes 20 liiki, kelle saagiks on ka konnad, kalad ja linnud. Lindude söömisest on andmed küll napid, sest nahkhiired tegutsevad öösel ja jälgida ei ole neid lihtne. Küll aga teame, et näiteks Euroopas elav ja ka Eestis kohatava suurvidevlase (Nyctalus noctula) lähisugulase hiidvidevlase (Nyctalus lasiopterus) saagiks on langenud 31 linnuliiki.

Eestis kohatav suurvidevlane linde ei püüa, küll aga tema suuremad lähiliigid / Foto: Ján Svetlík, Flickr.com, CC BY-NC-ND 2.0

Aasias elab videvlane Nyctalus aviator (sellel nahkhiireliigil eestikeelne nimi puudub), keda ohustab metsaraie ja ööbimispaikade häirimine ning kelle linnulembus on samuti teada – tema väljaheidetest on leitud suletükke. Seni arvati, et N. aviator’i saagiks on 5–25 grammi kaaluvad linnud, nagu hiidvidevlasel, kes samuti kaks korda aastas – lindude kevad- ja sügisrände ajal – püüab öösel rändavaid värvulisi.

Selguse N. aviator’i linnuliigi eelistusse tõid junnid – neis leiduva DNA järgi tehti kindlaks, et 55% söödud lindudest olid põõsalindlased (Sylviidae), 20% kärbsenäplased (Muscicapidae) ja 4% tsiitsitajalased (Emberizidae). Kõige sagedamini langesid saagiks rädilind (Cettia diphone), ainu lehelind (Phylloscopus examinandus) ja jaapani kärbsenäpp (Ficedula narcissina), kes moodustasid kokku 53% kõigist söödud lindudest. Koos taiga-rädilinnu (Urosphena squameiceps), käbliku (Troglodytes troglodytes) ja pöialpoisiga (Regulus regulus) moodustasid just need kuus liiki 79% söödud lindudest. Kokku tuvastati 14 erinevat linnuliiki.

Rädilind (Cettia diphone) on lindudest Jaapanis elava videvlase (Nyctalus aviator) sagedaseim saak / Foto: harum.koh, Flickr.com, CC BY-SA 2.0

60% söödud lindudest olid pikamaarändurid ning 33% hulgu- või lühirändurid. N. aviator’i saagiks langenud linnu keskmine kaal oli 12,2 grammi, 2/3 saaklinnuliikidest kaalusid alla 15 grammi. Seega on keskmine N. aviator’i püütud lind oluliselt väiksem kui Euroopas hiidvidevlasel (14,4 grammi). Ilmselt on nii N. aviator kui ka hiidvidevlane oportunistid – söövad linde, kes parasjagu rändel on, ja kasutavad ära aastas kaks korda öötaevast täitvat ajutist toiduküllust.

Ibáñez C, Fukui D, Popa‐Lisseanu A, et al. (2021). Molecular identification of bird species in the diet of the bird‐like noctule bat in Japan. Journal of Zoology 313: 276–282, https://doi.org/10.1111/jzo.12855

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee.