Sulestikku kohendades pistab lind sageli noka sabapiirkonna seljasulgedesse – seal asub päranipunääre, mille nõrega ta oma sulestikku võiab. Nääre on sulgede all peidus ja asub piirkonnas, mis on saanud nime just näärme asukoha järgi – päranipualal. Nääre on paremini arenenud veelindudel, kuna selle rasune nõre annab sulestikule veekindluse. Nõre kaitseb sulgi ka mitmete, lindudele sageli tülikate mikroorganismide eest, kes võivad sulgedele kinnitudes kahjustada sulgi. Näiteks bakter Bacillus licheniformis lagundab sulgi, kuid leidub ka haigusi põhjustavaid mikroobe; lisaks on sulgedel ka kinnitumata baktereid.

Emane must-kärbsenäpp enne nõreproovi kogumist. / foto: Marko Mägi

Senised nõreuuringud on piirdunud ühe linnuliigiga, kuid Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökolooge huvitas nõre universaalsus – kas ühe linnuliigi nõrel on sarnane mõju ka teise liigi sulgedel elavatele mikroobidele? Kilingi-Nõmme ümbruses pesitsevatelt rasvatihastelt (Parus major) ja must-kärbsenäppidelt (Ficedula hypoleuca) koguti nõret ja rinnasulgi, mida hiljem laboris mikrobioloogilise saastumise vältimiseks võiti. Osad suled võiti isendi enda nõrega, osad teise liigi nõrega ning jäeti seejärel sooja ja niiskesse keskkonda, mis on bakterite kasvuks soodne. Kuna rasvatihane ja must-kärbsenäpp pesitsevad sarnastes oludes, võis neil eeldada nõre sarnast mõju, kuid lisaks kanti osadele sulgedele ka kodutuvi (Columba livia) nõret. Pärast sulgede võidmist võrreldi sulgedel olevate bakterite arvukust.

Sõltumata nõre päritolust pärssis see oluliselt sulgedele kinnitunud bakterite hulka, sealjuures pärssis nõre oluliselt tõhusamalt just must-kärbsenäpi üldist sulgedel elavate bakterite hulka. Kuigi kinnitunud bakterite arvukus oli kahel liigil sarnane, oli rasvatihase sulgedel must-kärbsenäpist oluliselt rohkem vabaltelavaid baktereid. Võimalik, et erinevus on tingitud sulgede endi ehitusest, liikide ökoloogiast või nende koosmõjust. On teada, et rasvatihane kasutab pesas loomakarvu, must-kärbsenäpp aga pigem taimset materjali – ka see võib mõjutada mikroobikooslusi. Ka rändsus võib erinevuste põhjuseks olla – must-kärbsenäpp talvitab Aafrikas, rasvatihane on aga märksa paiksem.

Rasvatihase päranipunääre. / foto: Marko Mägi

Tegu on esimese eksperimentaalse tõendiga, et päranipunäärme nõre on universaalne linnu sulestikku just kinnituvate bakterite eest kaitsev barjäär. Samuti selgus uuringust, et valdavalt elavad lindude sulestikus bakterid kinnitunult (ilmselt nii on nad paremini kaitstud) ja neid on sulgedel oluliselt rohkem.

Kuna linnuliike on üle kümne tuhande, tuleb suurte üldistuste tegemisel siiski ettevaatlik olla, sest uuriti vaid kolme linnuliigi nõret. Ei ole teada, kas nõre antimikroobne mõju tuleneb sulgedele kaitsva kihi moodustumisest, mis takistab bakterite kinnitumist ja kasvu, nõres olevatest ainetest või nõres elavatest mikroorganismidest.

Alt G, Mägi M, Lodjak J, Mänd R (2020). Experimental study of the effect of preen oil against feather bacteria in passerine birds. Oecologia. https://doi.org/10.1007/s00442-020-04599-8

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee.