Erinevalt Ameerika liikidest ei ole Aafrika savannides elavate raipetoiduliste kotkaste puhul seni täheldatud toidu otsimisel haistmismeele kasutamist – nende kohta on seni arvatud, et nad kasutavad raibete leidmiseks vaid nägemismeelt. Et aga kiskjatel kaasneb saagi murdmisega siiski erinevaid hääli, otsustas rahvusvaheline rühm teadlasi uurida, kas raipetoidulised loomad ka nende järgi juhinduvad. Nad oletasid, et peamiselt kasutavad raipetoidulised linnuliigid visuaalseid signaale, mille tõttu märkavad saaki ja jõuavad kohale hiljem, kui imetajatest raipesööjad. Ka saabub linde saagi juurde seda enam, mida rohkem tuleb imetajaid.

Savannikotkas (Aquila rapax) reageeris kõhutäit tõotavatele helidele sageli kõige kiiremini. / foto: Thomas Fuhrmann (wikimedia commons)

Küsimuse uurimiseks paigutasid teadlased Tansaanias Serengeti rahvuspargis ning Ngorongoro ja Loliondo looduskaitsealadel savanni vähemalt kümnekilomeetriste vahedega gnuuvasika hädakisa ja hüäänide ning lõvide hääli mängivad kõlarid. Jälgides, millised liigid ja millal kõlaritele lähenevad, selgus, et 90% juhtudest saabusid esimesena just linnud; ka hüäänid ja šaakalid kogunesid kiiresti.

Esimestele raipetoidulistele lindudele, kes kõlari juurde jõudsid, järgnesid peagi ka teised, mille tõttu teadlased oletasid, et lisaks helide kuulmisele ja korjuse nägemisele jälgivad linnud ka üksteise liikumist. Peale selle on suuri lendavaid raipetoidulisi kotkaid oluliselt lihtsam märgata, kui loomakorjust ennast, kuna sageli võib viimane jääda taimestiku või maapinna ebatasasuste varju.

Seega – raipetoidulised linnud kasutavad toidu leidmiseks lisaks teiste lindude liikumise jälgimisele ka häälte kuulamist. See on oluline uus teadmine, kuna mitmed Aafrika raipetoiduliste lindude liigid on langeva arvukusega ning kõik teadmised nende käitumise ja kaitsetegevuse planeerimise kohta on vajalikud.

Jackson CR, Maddox T, Mbise FP, Stokke BG, Belant JL, Bevanger K, Durant SM, Fyumagwa R, Ranke PS, Røskaft E, May R, Fossøy F (2020). A dead giveaway: Foraging vultures and other avian scavengers respond to auditory cues. Ecol Evol. 10:6769–6774. https://doi.org/10.1002/ece3.6366

Teadusuudist toimetas Riin Viigipuu, kes on Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna doktorant.