Raskmetallid satuvad loodusesse inimese tõttu, näiteks metallitehasest või kaevandusest, ning püsivad maapinnas pikka aega ka pärast tööstuse kadumist. Raskmetallid organismis ei lagune, mistõttu nad kuhjuvad toiduahelas ja mõjutavad enim ahela tipus olevaid loomi. On teada, et raskmetallidest sõltub nii linnu sulgede ja noka värvus kui ka muna kvaliteet – munakoor õheneb ja selle poorsus suureneb.

Must-kärbsenäpi munad on sinakad. / Foto: Marko Mägi

Soomes Harjavaltas metallitehase ümbruses on pesakastides elavaid linde jälgitud aastast 1991. Piirkonna must-kärbsenäppe on seiratud nii tehaselähedasel saastunud alal, kuid ka rohkem kui viie kilomeetri kaugusel, kus saastet ei ole. Tehasest on loodusesse jõudnud niklit ja vaske; arseeni, tsingi ning plii kogus aga ületab looduslikku määra. Kuigi saastatus on alates 1990. aastatest oluliselt vähenenud, täheldatakse selle mõju tehase lähedal pesitsevate must-kärbsenäppide sigimisele siiani.

Sarnaselt mitmetele teistele lindudele – näiteks kuldnokale ja lepalinnule – on ka must-kärbsenäpi munad sinised. Muna sinakas toon arvatakse olevat signaal emase kvaliteedist isasele, sest sinakat tooni andev biliverdiin on antioksüdant, mida on emaslinnul kulukas sünteesida. Teooria, mida on püütud tõestada 15 aastat ja mis väidab, et biliverdiin on ladestunud vaid terve emaslinnu munetud munakoorele, ei ole aga tänini veenvat kinnitust leidnud.

Harjavalta tehase ümbruses pildistati 458 must-kärbsenäpi muna ja filmiti poegade toitmist. Selgus, et munad olid oluliselt sinakamad saastumata piirkonnas, kuid värvus ei olnud seotud emase terviseseisundiga. Ka isase pingutus poegade toitmisel ei sõltunud saastusest ega muna värvist. Seega ei kinnita teadusuuringu andmed teooriat, mis seostab muna värvuse emase kvaliteediga. Muna värvusspektrite analüüs aga näitas, et saastunud alal peegeldus munadelt rohkem UV-valgust, kuid mitte punast, sinist ja rohelist. Kuna UV-valguse peegeldamine sõltub koore struktuurist, viitab tulemus, et raskmetallide saaste muudab koore struktuuri, mis omakorda mõjutab ka muna üldist värvi. Biliverdiini hulga vähenemine munal tingib koore rohkema UV- ja pikalainelise valguse peegeldamise, mis silmaga vaadates tähendab sinakasrohelise värvuse vähenemist.

Veerandsaja aasta vältel pärast piirkonna saastamise vähenemist on lindude sigimisedukus kasvanud, kuid taastunud siiski ei ole. Saastunud ja saastumata aladel pesitsevate must-kärbsenäppide munakoored on tänaseks ühepaksused, kuid kuna UV peegeldumine on seotud koore struktuuriga, eriti selle välimise kihi ja poorsusega, ei ole koore paksuse taastumine ainus oluline mõõt – saastunud alal pesitseva linnu koore mikrostruktuur on endiselt erinev. Seega on raskmetallidel pikaajaline mõju, mida märkame lindude munakoore värvis.

Mari L, Šulc M, Szala K, Troscianko J, Eeva T, Ruuskanen S (2024). Heavy metal pollution exposure affects egg coloration but not male provisioning effort in the pied flycatcher Ficedula hypoleuca. Journal of Avian Biology: e03283, https://doi.org/10.1111/jav.03283

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab linnuökoloog Marko Mägi.