Toidu varumine on loomariigis üsna tavaline, eriti meie piirkonnas, kus kogutakse talvevarusid. Mitmed liigid, näiteks õgijad (ld k lanius ehk lihunik), koguvad varusid ka pesitsusajal. Nad torkavad saagi, kelleks suurematel liikidel (näiteks hallõgijal (Lanius excubitor)) võib olla väike näriline, lind, sisalik või konn ning väiksematel suured putukad, vardasse oksale või okastraadile. Miks nad saagi vardasse ajavad, ei ole täpselt teada, kuid arvatakse, et kuna õgijail ei ole saagi kinnihoidmiseks röövlinnule omaseid suuri küüniseid, püsib saak vardas kindlalt paigal. Samas võib tegu olla ka toiduvaruga, mis kulub marjaks ära kehva ilma korral või juhul, kui saaki on raske leida või poegi toita.

Sageli on punaselg-õgija saagiks suured putukad. / foto: Radovan Václav, Flickr.com, CC BY-NC 2.0

Senised uuringud näitavad, et vardasse aetud saak on märk territooriumi kvaliteedist – vardasse ajavad saagi isaslinnud, harva emased, ning sageli on saak territooriumi servaaladel. Emased kasutavad aga varusid toiduotsingule kuluva aja ja seega ka tervise säästmiseks.

Punaselg-õgija (Lanius collurio) ajab saaki vardasse peamiselt pesitsusajal. Kuna mitte kõik isendid ei toimi nii, annab see siiski alust arvata, et vardasse ajamisest on tulu. Ida-Poola punaselg-õgijate territooriume ja sealt leitud saaki (valdavalt juulipõrnikaid (Anomala dubia) ja sihktiivalisi) kaardistades ning õgijapoegade vereproove uurides selgus, et vardasse aetud toiduga territooriumitel olid poegade verenäitajad paremad.

Saaki vardasse ajanud lindude järglaste vere hemoglobiini hulk oli oluliselt kõrgem ja nende veres oli vähem valgevereliblesid. Hemoglobiin näitab organismi füüsilist võimekust, sest transpordib kudedesse hapniku – mida rohkem hemoglobiini, seda kiiremini ja rohkem hapnikku kudedesse jõuab ning tõhusam toimimine on. Valgeverelibled kaitsevad aga organismi patogeenide eest – kõrgenenud valgevereliblede hulk on märk, et organism on stressis, seal on näiteks põletik, mis vajab kiiret immunsüsteemi sekkumist. Ka üldine kurnatus, mida täheldati ka punaselg-õgijate poegadel kuumadel päevadel, võib valgevereliblede hulk tõsta.

Kuigi täheldatud seosed olid nõrgad, on tegemist siiski esimese tõendiga toidu vardasse ajamise ja poegade tervise vahelisest seosest. Võimalik, et lisaks poegade tervisele on varudel ka vanalindudele positiivne mõju: varu tekitatakse reeglina keskpäeval, kui putukad on aktiivsed, saak süüakse aga õhtul või järgmisel hommikul, mil õhk on jahedam ja putukad ei ole veel või enam aktiivsed.

Golawski A, Kondera E (2022). Storing prey in larders affects nestling haematological condition in the Red-backed Shrike (Lanius collurio). Ibis. https://doi.org/10.1111/ibi.13104

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee.