Kuldnoka aasta teadusuudis

Maastikus asuvad uued esemed äratavad tähelepanu ja teevad ettevaatlikuks nii loomi kui ka inimesi. Evolutsioonis võib kiire uudsustega kohanemine anda eelise – kiiresti kohanev liik (või isend) saab kasutusele võtta ressursid, mille üle naaber alles mõtteid mõlgutab.

On teada, et inimese läheduses elavate liikide neofoobia ehk uute objektide pelgus on väiksem, sest inimene muudab keskkonda enda ümber suhteliselt kiiresti. Eriti leplikud keskkonnamuutustes on kodustatud linnud, näiteks kodupardid, kuigi näiteks sinikael-pardid ei pruugi uudse objekti läheduses toituda.

Kuldnokk pelgab uudseid objekte, uudistab, kuid harjub nendega kiiresti. / Foto: pete beard, Flickr.com, CC BY 2.0

Ka selle aasta lind kuldnokk on inimkaasleja, kes puutub pidevalt kokku uute olude ja esemetega. Tema neofoobsus on madalam, kui mitmetel teistel linnuliikidel, mis paneb küsima – mis mõjutab uudsete oludega kohanemist?

Neofoobia võib sõltuda ka toitumisviisist, nagu on sedastatud papagoidel, aga ka linnu füsioloogiast, sest käitumine allub ka hormonaalsele kontrollile – organismis suureneb häiringu tõttu stressihormoonide hulk. On teada, et uudse objekti ilmumine põhjustab kuldnokal hormooni kortikosteroon taseme tõusu, mis paneb linnu esialgu uudsest objektist eemale hoidma ja kaugemal toituma. Siiski – ehk on tegu pelgalt käitumusliku muutusega, milles hormoonidel väga oluliselt kaasa ei lubata rääkida?

Laborikatses asetati kuldnokkade toidulaule erinevaid tundmatuid objekte. Näiteks vahetati tavapärane valge toidualus punase vastu või asetati sellele punane riba, randmevõru, võtmehoidja, pudeliavaja, vilkuv lamp, värviline muna või kokteilivihmavari. Lindude käitumine enne ja pärast objekti nägemist näitas, et objektid suurendasid neofoobsust – pikenes toituma asumise aeg, eriti silmatorkavalt mõjusid punane taldrik, võru, lamp ja muna.

Lisaks häiriti linde, hoides neid veerand tundi riidest kotis (samamoodi veedavad linnud aega näiteks linnujaamades rõngastamist oodates). Lühiajaline häiring suurendas samuti kuldnokkade neofoobsust, kuid see ei erinenud tavalisest objektide esmakordsel nägemisel tekkinud viivitusest. Seega see häiring, ja ka stressihormooni manustamine, neofoobsust ei suurendanud.

Kuigi kuldnokad pelgasid uusi objekte, harjusid nad nendega kiiresti – piisas kolmest harjutuskorrast ja lindude viivitus toidule lähenemisel oli sama pikk, kui tavaoludes toitudes. Siiski segas harjumist häiring, sest kotis hoitud lindude viivitus tavaolu tasemini ei vähenenud.

Katse viitab, et kuldnoka neofoobsus on objektipõhine ning äkiline lühiajaline häiring ega kortikosteroon iseenesest neofoobia kujunemist otseselt ei mõjuta. Küll aga pärsib häiring objektiga harjumist. Kuldnokad harjuvad siiski väga kiiresti ning selles võib olla võti liigi kõikjal kiiresti kohanemisele. Häiringu mõju harjumisele on aga midagi, mida tasub meeles pidada liikide ohjamisel või tõrjumisel.

de Bruijn R, Romero L (2020). Prior restraint stress inhibits habituation to novel objects in the European starlings (Sturnus vulgaris). Journal of Experimental Zoology 332: 88–95, https://doi.org/10.1002/jez.2327

Aasta linnu teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi.

Aasta linnu projekti toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.