02.03.2021
Kuigi liigi arvukus on alustala liigi kaitsmiseks, on paraku vabas looduses liigi arvukust hinnata keeruline isegi suhteliselt hästi tuntud loomadel. Näiteks papagoisid tunnevad inimesed hästi, kuid 75% papagoiliikide arvukust me tegelikult ei tea.
Lemmiklindude kaubanduse tõttu on Indoneesias looduses elavate väävelkakaduude (Cacatua sulphurea) arvukus langenud. Varem, 1970.–1990. aastatel vähenes arvukus lisaks ka elupaikade kadumise ja salakaubitsemise tõttu. Seetõttu on liik olukorras, kus üle saja isendiga asurkondi on säilinud vaid käputäis ja liik on kriitilises seisundis. Et parandada väävelkakduude kaitset, kasutasid teadlased teavet liigi elupaigaeelistustest ning tegelike loenduste andmeid Komodo saarel, mis on üks olulisemaid liigi pelgupaiku – põhjuseks on saarel elavad komodo varaanid (Varanus komodoensis), kelle tõttu loodud rahvuspargis kaitstakse ka mereelustikku ning piiratakse inimtegevust.
Väävelkakaduud on äärmiselt ohustatud. /Foto: 57Andrew, Flickr.com, CC BY-NC-ND 2.0Kogutud andmetest selgus, et tõenäoliselt on saarel väävelkakaduusid 1113, mis on märgatavalt rohkem seniarvatust. Senised loendused näitavad, et kui 2011. aastal oli saarel väävelkakaduusid veidi üle 400 isendi, siis 2017. aastal ligikaudu 650 isendit. Lisaks näitas maastikuanalüüs, et kakaduud elavad saare metsastunud orgudes, kuid valdav osa saarest on siiski liigist tühi – see koostatud mudel oli küllaltki täpne ja kattus 93% ulatuses kakaduude tegeliku esinemisega.
Saar, mis on muudetud Komodo Rahvuspargiks, ning kus keskendutakse eelkõige komodo varaanide kaitsele, pakub kaitset ka väävelkakaduudele. Varaane käib saarel kaemas ligikaudu 180 000 turisti aastas, mistõttu on saar suhteliselt hästi mehitatud ja salaküttidel seal keeruline varjatult tegutseda; üksikuid üritajaid tabatakse siiski igal aastal. Värsked andmed kinnitavad, et Komodo saare väävelkakaduud on liigi säilimise seisukohast äärmiselt olulised ning nende arvukus ei ole 2000. aastast märgatavalt kahanenud. Vähemalt kuuel viimasel aastal on arvukus pigem kasvanud.
Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee.