Suvi on puhkuste aeg ning paljud veedavad aega mõne veekogu ääres kas ujudes, purjetades, lohesurfates, kanuutades või sõites nii kajaki kui ka mootoriga veesõidukiga. Ilmselt ei teata, et juulikuine puhkuste tipphooaeg on omalaadne puhkus ka veelindudel – on sulgimisaeg, mil linnud kaotavad osaliselt või täielikult lennuvõime. Uute sulgede kasvamine vältab neli kuni seitse nädalat ja sel ajal on lind kiskjale kerge saak.

Kuna vee ääres puhkamine piirneb enamasti kaldavööndiga, võivad sulgiva linnu ja inimese teed ristuda. Kui suurt häiringut veel liikuv inimene sulgivale linnule põhjustab, uuriti Taani ranniku piirkonnas, kus sulgib 2 200–3 200 kühmnokk-luike (Cygnus olor). Uurijad lähenesid lahel toituvatele luigesalkadele kajakil, jälgisid lindude käitumist nii veesõidukist ja kaldalt kui ka salkade liikumist saja meetri kõrguselt droonidega.

Veeliiklus häirib luige tavapärast elu, ohu ennetamiseks on ta tavalisest valvsam ja liigub rohkem. / Foto: Alan Aplin, Flickr.com

Luiged hakkasid kajaki eest ära ujuma keskmiselt 297 meetri (204–387) kauguselt, keskmiselt läbiti 376 meetrit (90–762), milleks kulus 8 minutit ja 40 sekundit. Luikede pagemine sõltus kajaki liikumissuunast – otse luikedele läheneva kajaki eest pageti aktiivsemalt. Kajaki lähenedes muutusid luiged oluliselt aktiivsemaks ning nad kulutasid märgatavalt vähem aega toitumisele, seda ka pärast põgenemise lõppu ehk linnud säilitasid valvsuse ka pärast turvalisse kaugusesse jõudmist. Häirimata luigel kulus 64% ajast puhkamisele, 24% sulgede kohendamisele, kuid häiringu korral kulus 92% ajast liikumisele. Arvutuste kohaselt suurenes võrreldes tavaolukorraga luige energiatarve kajaki möödudes ligikaudu 34%.

Võib arvata, et tulevikus suureneb inimhäiring veelgi, sestap tuleks sulgivate lindude häirimist ennetada. Oluline on tõsta inimeste teadlikkust ning ka suunata inimesi piirkondadesse, kus inimmõju oleks väiksem – soovituslik on veekogudel puhkavatel inimestel hoida luikedest vähemalt 300 meetri kaugusele, vältida otse luikede suunas liikumist ning madalveelisi lahti, mis on luikedele soodsad toitumisalad. Uuringu tulemused näitavad, et sulgiv luik püüab ka ise ohtu ennetada.

Taani teadlased soovitavad veeökosüsteemidele kasvava surve tõttu kohalikel omavalitsustel ja turismiarendajatel kehtestada reeglid, mis nõuaksid veekogude ääres puhkavatelt inimestelt sulgivate veelindude häirimise vältimist.

Clausen KK, Holm TE, Pedersen CL, Jacobsen EM, Bregnballe T (2020). Sharing waters: the impact of recreational kayaking on moulting mute swans Cygnus olor. Journal of Ornithology 161: 469–479. https://doi.org/10.1007/s10336-020-01746-z

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee.