Linnud söövad ja aitavad sellega levida taimedel, bakteritel, parasiitidel, seentel ja viirustel. Väide, et linnu abil reisivad veekogude vahel ka kalad, on ammune levinud arvamine, mis aga sai tõestuse alles hiljuti.

Jaapanis tehtud katses selgus, et jaapani riisikala (Oryzias latipes) marjaterad võivad kooruda ka alles pärast 18-tunnist veest väljas olemist. Jaapani riisikala on kuni neli sentimeetrit pikk madalas vees elav kala, kes koeb taimedele. Kui taim, millel on marjaterad, takerdub linnu külge, võivad riisikalad tõepoolest ühelt riisipõllult teisele või ühest veekogust teise lennata.

Jaapani riisikala mari püsib veest väljas elus kuni 18 tundi. / Foto: Seotaro, Wikimedia Commons, CC BY-SA 3.0

Veekogu on veeloomale kui saar – ühest veesilmast teise jõudmine võib olla keeruline. Ajutine ühendus oja näol tekib veetaseme kõikudes, aga ka tulva või üleujutuse tõttu. Selleks, et saada kinnitust kalade levimisele lindude abil, kaevasid Jaapani teadlased väikesed kõrvuti asuvad tiigid. Ühte tiiki panid nad 36 kunsttaime ja haigrute meelitamiseks kalu. Tiike jälgiti ka kaameratega, et ei jääks kahe silma vahele juhud, kus linnud viivad kunsttaimi ühest tiigist teise.

Kunsttaimele kleepunud kalamarja elus püsimist uuriti laboris, hoides seda 75%-lises õhuniiskuses ja 25-kraadises ruumis veest väljas kuni 24 tundi – see on sarnane riisikala sigimisperioodi looduslike oludega. Kalamari püsis koorumisvõimelisena pärast veest väljas olemist kuni 18 tundi, kõik marjaterad, mis ei olnud taimel, hukkusid kuue tunni möödudes.

Hallhaigrud (Ardea cinerea), kes tiike külastasid, lendasid minema jalgadele kleepunud kunsttaimedega. Kunsttaimi leiti ka looduslike taimedega tiigist kuue meetri kaugusel asunud kontrolltiigist. Kuigi nende täpset levimist ühest tiigist teise ei tuvastatud ka kaamera abil, olid haigrud ainsad tiikide juures nähtud linnud.

Tulemus viitab, et taimele kleepunud jaapani riisikala mari võib veelinnu jala ümber takerdudes levida. Kuna marja elumus on veetaimele kleepudes oluliselt pikem, on just nimelt taimele kleepumine oluline. Seega – Prantsusmaal arvatav ahvenate levimine tiikidesse lindude abil võib kirjeldatud teadusuuringu põhjal tõenäoline olla.

On üksikud kalaliigid, kelle mari on võimeline kooruma pärast linnu seedetrakti läbimist. See teadmine kinnitab, et linnud levitavad kalamarja sarnaselt taimede seemnetele.

Yao A, Mashiko M, Toquenaga Y (2024). Passive dispersal potential of medaka eggs by attaching to waterbirds. The Science of Nature 111: 53, https://doi.org/10.1007/s00114-024-01935-3

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab linnuökoloog Marko Mägi.