Ornitoloogi ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

3. osa

Esmalt kõrvalepõige metskurvitsate rändeaegse paigatruuduse maailma.

Metskurvitsate pesapaigatruudus oli teada juba ammu. Rändeaegse paigatruuduse kohta oli andmeid küll, kuid nende vähesus ei võimaldanud siiski teha süviti minevaid järeldusi. Teada oli, et sügisrändel ja kevadrändel kasutavad metskurvitsad – seni veel teadmata põhjustel – erinevaid rändeteid ning suuremaid ja tähtsamaid rändepeatuspiirkondi (nn _stop-over places_´eid) ehk pudelikaelu metskurvitsatel ei ole.

Võimalik, et enamjaolt rändavadki metskurvitsad korraga laial alal, omamata jälgitavaid koondumispiirkondi. Kuid lähtudes Eestist mitme aasta vältel kogutud paigatruuduse teabest on üles kerkimas küsimus vastutusaladest, milles on seotud nii pesitsemiseks sobivate elupaikade säilitamine, jahindusküsimused kui ka sobivate toitumisalade olemasolu rändepeatusel lindudele. Ilmneb, et Eesti kui pudelikaela roll selles on märkimisväärne.

Jah, mitte alati ei ole läbirändavaid metskurvitsaid võimalik eristada kohalikest isenditest. Seepärast saigi 2021. aasta septembrikuu lõpus endale GPS-saatja metskurvits nimega OKAB, kes veetis talve Inglismaal. Üllatus oli aga suur, kui isend lendas pesitsema hoopis Uurali mäestiku põhjaosasse, mitte kaugele Põhjapolaarjoonest. Kuid sellega üllatustejada ei piirdunud. Sügisrändele asudes saabus OKAB taas Eestisse ning peatus sarnaselt 2021. aasta sügisega samas piirkonnas, kus ta püüti ning satelliitsaatjaga varustati!

Rändekaart nr 3. / allikas: Club National des Becassiers

/Järgneb/

Esimest osa loe siit.
Teist osa loe siit.

Jaanus Aua on ornitoloog, metskurvitsate uurija.