Ornitoloogi ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

5. osa

Saatjatega varustatud metskurvitsate (sügis)ränne näib olevat lõppenud. Saatjad on töötanud sellel aastal väga hästi ning kui nad peavad vastu veel nädal-kaks, saab selgeks, kuidas käituvad talve saabudes meie seni veel Skandinaavias olevad metskurvitsad. Näiteks Taanis, piirkonnas, kus hetkel veedab aega Tääksi (TAA), ei ole temperatuur veel alla 0-kraadi langenudki. Kuid mis juhtub aga siis, kui talv näitab enda ka Taanis ning maapind külmub?

Rändekaarti lugudesarja selle osa juurde ei lisa – oleme otsustanud, et hoiame meie ainukesele nn ajaloolisele talvitusalale lennanud metskurvitsa Brouzili (BRO) asukoha linnu enda huvides konfidentsiaalsena.

Kui veel korraks rääkida nepiuurijate kasutatavatest väljenditest, siis kindlasti võiks tähelepanu pöörata veel kahele sõnapaarile, mis iseloomustavad ilmaolusid ning metskurvitsate arvukust.

Teatavasti läbib metskurvits tõsisemal rändeööl kuni 1000 kilomeetrit, mis aga sageli tähendab, et rändestardiks sobivad ilmaolud muutuvad pikema rändehüppe lõpuosas edasi lendamiseks kas raskeks või suisa võimatuks. Seega lõpeb kõrgrõhkkonna toel alustatud ränne pahatihti (näiteks Läänemerel) valitseva tsükloni mõjusfääri sisselendamisega ning halvenenud ilmaolud sunnivad metskurvitsad niisugusel puhul Eesti lääneosas või saartel rännet katkestama. Kui niisugune erinevate rõhkkondade vastasseis püsib päevi, kasvab mõnel juhul metskurvitsate arvukus teatud piirkonnas väga kõrgeks ning niisugust nähtust kutsuvad nepiuurijad „ilmakotiks“ (ingl weather bag). Kuid kuna metskurvitsate püüdmiseks sobivad just rasked öised ilmaolud (tuul, vihm) ning kuna ka metskurvitsate arvukus on ilmakoti tõttu kõrge, järgneb „hull öö“ (ingl crazy night), kus 6-8 tunni jooksul võidakse tabada kuni pool püügihooaja jooksul märgistatavatest isenditest.

Leukistlik metskurvits. Allikas: Club de Cazadores de Becada

Selle osa lõpetuseks aga räägime põgusalt ühest paar nädalat tagasi Põhja-Hispaanias kütitud lumivalgest metskurvitsast. Siinkohal ei ole tegemist mitte albinootilise, vaid looduses väga harva kohatava leukistliku isendiga. Kuigi leukismi põhjustavates ökoloogilistes tegurites ei ole selgust, on teada, et füsioloogiliselt on tegu melaniini ladestumise häirega sulgedesse. Kaudseteks põhjuseks on peetud muutusi toitumises, pärilikke mutatsioone ja vananemisega kaasnevat sulestiku heledamaks muutumist.

/Järgneb/

Esimest osa loe siit.
Teist osa loe siit.
Kolmandat osa loe siit.
Neljandat osa loe siit.

Metskurvitsate rände uurimist kajastas ka 18. novembri Osoon.

Jaanus Aua on ornitoloog, metskurvitsate uurija.