Ornitoloogi ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

5. osa

Lähenev talv hakkab endast tasapisi märku andma – juba on paiguti kerge lumikate maas ning maapind hakkab järk-järgult külmuma.

15. novembriks olid meie viieteistkümnest satelliitnepist Eestisse jäänud veel vaid neli isendit: vanalinnud BIHAM, ELECTRA ja LIBERTAS ning noorlindudest SARIN. PERSEE oli ennast juba mugavalt sisse seadnud Inglismaal, LYRE jõudnud Taani ja ALCOR Prantsusmaale (vaata ka rändekaarti nr 5). Ülejäänud kaheksa GPS-saatjat kandvat metskurvitsat paiknesid laialipillatuna selle kahe ekstreemse rühma vahel peamiselt Skandinaavias.

Rändekaart nr 5. / Allikas: Club National des Becassiers

Üllatuse pakkus aga ENIF, kes kahe rändehüppega läbis pisut enam kui 1000 kilomeetrit ning jõudis 17. novembri hommikuks Põhja-Hispaaniasse (vaata rändekaarti nr 6). Tähelepanuväärseks ei tee seda mitte isendi valitud rändesuund edel, vaid tõsiasi, et Hispaanias on läbi aegade leitud vaid kolm metskurvitsat, kelle puhul me saame väita, et suure tõenäosusega oli tegemist just meie kohaliku linnuga.

Rändekaart nr 6. / Allikas: Club National des Becassiers

/Järgneb/

Esimest osa loe siit.
Teist osa loe siit.
Kolmandat osa loe siit.
Neljandat osa loe siit.

Jaanus Aua on ornitoloog, metskurvitsate uurija.