Ornitoloogi ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

3. osa

2021. aasta oktoobrikuu ilm kujunes väga heitlikuks. Paiguti lausa tormituulised päevad vaheldusid küll vaiksemate perioodidega, kuid lõpuks kujunes paljude aastate keskmisest paari pügala jagu soojemast oktoobrist ikkagi suur ilmakott.

Venemaal asuv jahe antitsüklon soodustas rändestarte idapoolsetel aladel, kuid läänest pealesuruvad tsüklonid metskurvitsaid üle Läänemere ei lubanud. Seetõttu valitses ka 15.–22. oktoobrini olukord, kus kogu Eesti, eelkõige aga rannikualad ja saared, olid rände katkestama sunnitud ning seetõttu väga närviliselt käituvaid metskurvitsaid täis. Näiteks Vormsi saarel selles vahemikus püütud metskurvitsate keskmine kaal oli 400 grammi ning keskmine tiivapikkus üle 200 millimeetri – see osutas selgelt Venemaa Siberi-aladelt saabunud lindudele.

Kuid juba päev hiljem, 23. oktoobri õhtul toimus massiivne rändestart, mis viis endaga kaasa ka meie esimese satelliitnepi. Esimeseks startijaks oli metskurvits nimega UNAKVERE, kes sooritas märkimisväärse rändehüppe ning jõudis ühe ööga Kesk-Viljandimaalt Põhja-Poolasse (vt rändekaarti nr 1).

Rändekaart nr 1. / allikas: Club National des Becassiers

Teisena startis ORION, kes valis samuti lõunasuuna ning potsatas 25. oktoobri hommikul Kura säärele Lätimaal, Riia linnast vähem kui 100 kilomeetri kaugusele loodes. Kolmandana startis MAIA, kes lendas nagu ORION: esmalt Kura poolsaarele, mille järel aga ületas esimesena Läänemere ning puhkab alates 30. oktoobrist tiiba Taanis Kopenhaageni lähedal.

1. novembriks oli olukord juba päris põnev – Eestist oli lahkunud koguni kuus GPS-saatjaga varustatud metskurvitsat. MAIA oli jätkuvalt Taanis, kellele sekundeeris end Skåne poolsaarel Lõuna-Rootsis sisse seadnud NEKKAR. BROUZIL, DIADEM ja ORION ei olnud Lätist-Leedust küll kaugemale jõudnud, kuid selle eest näitas meistriklassi taaskord UNAKVERE, kes teise rändehüppe tulemusena jõudis Kesk-Saksamaale (vt rändekaarti nr 2). Olgu siinjuures etterutates öeldud, et UNAKVERE oli ka meie metskurvitsatest esimene, kes 6. novembri öösel võimalikule talvitusalale Prantsusmaal jõudis.

Rändekaart nr 2. / allikas: Club National des Becassiers

Rändekaardil nr 2 näeme ka FONTEMARIE`D, kelle puhul on tegemist Põhja-Uuralitest pärit metskurvitsaga. Tema sai endale satelliitsaatja eelmisel talvel Prantsusmaal ja on koos teiste metskurvitsatega 2021. aasta sügisrände ilusasti käima saanud. Tänaseks on FONTEMARIE jõudnud Uuralitest Valgevenesse.

/Järgneb/

Esimest osa loe siit.
Teist osa loe siit.

Jaanus Aua on ornitoloog, metskurvitsate uurija.