Ornitoloogi ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

7. osa

Viimase ülevaate ilmumisest on juba üksjagu vett merre voolanud ning seega on viimane aeg järjekordse kokkuvõtte tegemiseks.

Sedapuhku võtamegi peateemaks küsimuse, millega eelmise ülevaate lõpetasime: kas meie metskurvitsad eelistavad talvitusaladele jõudmiseks otselennul Põhjamere ületamist või valivad ohutuma, üle La Manche´i väina Inglismaale lendamise?

Rändekaart nr 6. / allikas: Club National des Becassiers

Nagu kuuendalt rändekaardilt ilmneb, on Briti saartel ennast sisse seadnud juba viis meie neppi: MERAK Iirimaal, FELIS Šotimaal ning POLARIS, OKAB ja KRYUKI Suurbritannia lõunaosas. Praegu näeme, et mõlemat võimalust kasutavad meie vaadeldavad peaaegu võrdselt: kui näiteks FELIS lendas Šotimaale otse üle Põhjamere, siis MERAK ületas Iirimaale jõudmiseks La Manche´i väina.

Kummaliselt käitub aga BROUZIL. Rännet alustades lendas see metskurvits esmalt Lätimaale, kus peatus enam kui nädala. Edasi viis tema teekond Skåne poolsaarele Rootsis, kust ta 21. novembri õhtul startis üle Põhjamere, potsatades 22. novembri hommikul Inglismaale. Mis lindu häiris, ei ole teada, kuid 22. novembri õhtul pühkis BROUZIL Walesi tolmu tiibadelt, võttis suuna lõunasse ning maandus 23. novembri hommikul Loode-Prantsusmaal. Ta läbis kahe ööga enam kui 1500 kilomeetrit (vt ka rändekaarti nr 7), kuid poolsaarele pidama ei jäänud. Kuid millal ja missuguses suunas see isend edasi liikus, sellest juba mõnes järgmises ülevaates.

Rändekaart nr 7. / allikas: Club National des Becassiers

Seekord lõpetan hoopis vastamisega lugejate esitatud küsimustele.

Millistes Euroopa riikides niisugune metskurvitsate projekt veel käimas on?

See Prantsusmaa ja Eesti koostööprojekt on ainuke omataoline kogu maailmas. Prantsusmaalt on peaettevõtjaks Office Francais de la Biodiversite (OFB), kes teeb omakorda koostööd Prantsusmaa suurima keskkonna- ja jahindusorganisatsiooni Prantsusmaa Metskurvitsaklubiga (Club National des Becassiers (CNB)). OFB organiseerib ekspeditsioone, kogub ja töötleb andmeid, CNB ülesandeks on aga tulemuste meediakajastus. Eestist on projekti läbiviijaks ja kontaktiks blogide ja selle ülevaate koostaja (Jaanus Aua – toim.).

Miks valis Prantsusmaa selle ainulaadse projekti partneriks just Eesti?

Ühest küljest mängib siin üsna olulist rolli Eesti geograafiline asukoht. Samas – nii kummaline, kui see ka ei tundu -, on Läänemere ümbruse maadest just Eesti olnud juba möödunud sajandi 90-ndatest metskurvitsate uurimise lipulaevaks. Aasta-aastalt on Eesti panus metskurvitsa kui liigi uurimisse kasvanud ning seetõttu ei ole midagi imestamisväärset meie teadmiste ja võimaluste kaasamisel rahvusvahelistesse uurimisaktsioonidesse.

/järgneb/

Esimest osa loe siit.
Teist osa loe siit.
Kolmandat osa loe siit.
Neljandat osa loe siit.
Viiendat osa loe siit.
Kuuendat osa loe siit

Jaanus Aua on ornitoloog, metskurvitsate uurija.