Eesti metskurvitsad Euroopa rändekaardil: kevad 2023

03.04.2023

2022. aasta sügisel jälgitud Eesti metskurvitsate (Scolopax rusticola) rändeblogi vahendusel teame, et sama aasta septembris varustati Viljandimaal lisaks metallrõngastele 15 metskurvitsat ka GPS-saatjatega. Kuna mõned saatjatest töötavad kenasti ka praegu, saame võimaluse jälgida lindude kevadrännet ka sel aastal.

Heites pilgu rändekaardile number 1, siis näeme, et:
- LYRE, emaslind, kes veetis talve Iirimaal, ületas 15. märtsil taaskord Läänemere ning on tänaseks tagasi pesitsusalal Eestis;
- Saksamaal talvitanud BOUVIER suundus Valgevenesse ning selle isendi tegevust jälgides jääb vägisi mulje, et Eesti suunas ta enam liikuda ei kavatse. Aga jah, on teada, et suvirände ajal juulis-augustis satub meile üsna hulgaliselt ka lõunapoolsetelt aladelt pärinevaid metskurvitsaid ning ilmsesti on BOUVIER olnud just üks nendest;
- kaardil on ka FONTEMARIE, kuid selle metskurvitsa lugu pärineb sootuks teisest projektist ega ole seotud Eestiga.

Rändekaart nr 1. / Allikas: Club National des Becassiers

Aga jätkame enda teekonda. Metskurvits HADAR (vaata rändekaarti number 2) kasutas rände alustamiseks osavalt ära soodsad tuuleolud ning läbis vahemikus 23.–25 märts kahe ööga 1100 kilomeetrit. Suhteliselt madalal lennates saavutas HADAR esimesel ööl kiiruseks 120 km tunnis ning teisel ööl koguni 130 km tunnis, mistõttu selle isaslinnu jaoks oli Läänemere ületamine vaid tühine lend. Siiski teame, et metskrvitsate kevadrände suurest kiirusest on infokilde ka varasematest perioodidest.

Rändekaart nr 2. / Allikas: Club National des Becassiers

Ka emaslind ELECTRA (vaata rändekaarti nr 3) on tagasiteel pesitsuspaiga poole. Ta lahkus 22. märtsil mõõduka taganttuule toel pilvitul ööl Inglismaalt, lendas taaskord otse üle Põhjamere – sedapuhku 1500 meetri kõrgusel kiirusega 100 kilomeetrit tunnis. 24. märtsi hommikuks oli ELECTRA jõudnud Leetu ning on tänaseks sealt juba ka edasi Eestisse liikunud.

Rändekaart nr 3. / Allikas: Club National des Becassiers

COPERNIC, kes oli madalat profiili hoides veetnud enda talve Montesinho Rahvuspargis Põhja-Portugalis (vaata ka rändekaart nr 4), jõudis 20. märtsi hommikuks Saksamaale. Sealt liikus ta 23. märtsil edasi Kesk-Poolasse ning on tänase, aprilli alguse seisuga pühkinud tiibadelt ka Poolamaa tolmu ning liikunud Eesti poole.

Rändekaart nr 4. / Allikas: Club National des Becassiers

Taaskohtumisteni juba uute ja veel põnevamate uudistega.

Kena kevadet!

Jaanus Aua
ornitoloog, metskurvitsate uurija