Eesti metskurvitsad Euroopa rändekaardil: kevadränne. 7. osa

25.03.2020

Ornitoloogi ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

7. osa

Kevad on astunud üle lävepaku ning tagasi Eestisse on talvitusaladelt jõudnud ka esimesed meie metskurvitsad.

Cassiopee, kes talvitas Taani läänerannikul, startis tagasi pesitsusalale 16. märtsi õhtul. Esimese ööga läbis ta 475 kilomeetrit ning peatus seejärel mõneks päevaks Läänemere rannikul Rootsis, Skane poolsaare kaguosas. Edasi viis tema kevadine teekond juba otse üle Läänemere ning enam kui 1200 kilomeetri läbimisel jõudis Cassiopee esimese meie satelliitkurvitsana 22. märtsi hommikul tagasi pesapaika, maandudes mõne kilomeetri kaugusel rõngastuskohast.

Cassiopee alustas oma tagasiteed Taanist 16. märtsi õhtul. / Allikas: Club National des Becassiers

Brouzil, ainuke meie GPS-saatjaga varustatud metskurvitsatest, kes otsustas talve veeta Prantsusmaal, oskas aga vahetult enne kevadrändele asumist enda seljal oleva saatja kaotada ning sarnaselt Unakvere ja Orioniga, kellele paigaldatud saatjad leiti mullu novembris Eestist, ning Phenixiga, kes vabanes tänaseni teadmata põhjusel oma saatjast Leedus, ei saa me enam tema toimetamisi jälgida.

Hetkel Eestis valitsev ilm talikorteritest tagasi koju saabunuid küll ei hellita, kuid loodetavasti teevad nii tahe kui ka püsivus oma töö ning võimalik, et peagi saame jälgida ka meie metskurvitsate pesitsemiseelset käitumist.

/Järgneb/

Esimest osa loe siit.
Teist osa loe siit.
Kolmandat osa loe siit.
Neljandat osa loe siit.
Viiendat osa loe siit
Kuuendat osa loe siit

Metskurvitsate rände uurimist kajastas ka 18. novembri Osoon.

Jaanus Aua on ornitoloog, metskurvitsate uurija.