Raipekotkas (Neophron percnopterus) on nutikas probleemilahendaja, kes oskab kasutada ka tööriistu. Näiteks teab ta, et teravad kivikesed aitavad purustada hüljatud jaanalinnumuna, mis enamiku raipesööjate jaoks on liiga kõva, ning oksaraagudega saab pesamaterjaliks villa koguda.

Varem oli raipekotkas nii levinud, et Vanas Egiptuses kasutati tema kujutist hieroglüüfina. Kuninglikkuse sümbolina oli ta püha ja kaitse all. Tänapäeval paraku raipekotka vastu niisugust austust üles ei näidata ning 5000-kilomeetrisel rännuteel Aafrika talvitusalade ja Euroopa pesitsusalade vahel ohustavad neid majesteetlikke linde lisaks põllumajanduskemikaalidele ja elektriliinidele ka trofeekütid.

Raipekotkas / foto: Nidhin Poothully (Wikimedia Commons)

Viimase 40 aasta jooksul on Euroopa populatsiooni arvukus langenud 50% ja kogu maailmas jõuab täiskasvanuikka vaid seitsmendik noorlindudest. Lisaks maha lastud lindudele varastatakse ka pesadest kollektsionääridele müümiseks mune ning eraloomaaedadele ning aviaariumitele tibusid.

Nagu paljusid teisi raipetoidulisi kotkaid üle maailma, ohustavad neidki lõvidele ja huntidele välja pandud mürgisöödad ning diklofenakiga ravitud kariloomade jäänused. Probleemi lahendamiseks on 13 raipekotkaste rändeteele jääva riigi linnukaitseorganisatsioonid teatud aladel mürgise toidu ära koristanud ning puhta lisatoiduga asendanud, et anda kotkastele võimalus ohutult jõudu koguda. Bulgaarias kaitstakse pesitsusalasid inimhäiringu eest, turgutatakse populatsiooni vangistuses kasvanud lindudega ning jälgitakse satelliitsaatjate abil kotkaste liikumist. Kuna raipekotkas on pikaealine – ta võib elada kuni 30 aastat –, on suurt suremust ohjeldada eriti tähtis.

Loe täpsemalt:
BirdLife International 28.02.2019 World’s only tool-using vulture risks being lost forever.

Riin Viigipuu
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna magistrant
info/at/linnuvaatleja.ee