Kell 12.01

2019. aasta Loodusvaatluste maratonil Vana-Kuuste vaatluspunktis vaatles 24 tunni (ja tõepoolest 24 tunni!) jooksul Eesti elusloodust 15 inimest. Aitäh, head sõbrad, teie – ja kõikides teistes vaatluspunktides osalenute – abiga andsime panuse Eesti elurikkuse kaardistamisse. Maratoni lõpetasime Kadri küpsetatud imehea kõrvitsakoogi ning tõdemusega, et Eesti loodus on ilus ja elurikas. Hoiame seda, mis meil on!

Kell 10.48

Ei tea mitmes ring vaatlusalal on taas täis, nimekirjad täienevad-muutuvad – mõne liigi puhul peavad taimetundjad maha omavahelisi väga elavaid arutelusid. Ühe viimase tegevusena võtame ette väänkaela poegade rõngastamise ning maraton hakkabki lõpule jõudma.

Kell 09.55

Linnuvaatleja vaatluspunkti meeskond on vahetunud, käsil on taimede ja seente määramine. Luga liigi kindlakstegemine vajab kahte-kolme eksperti, määrajaid ja äppe. Soojakraadid muudkui tõusevad, liikvel on uniseid tigusid, ritsikaid ja kiile.

kiritigu binokulaari all

Kell 08.14

Hommikukohv ja -tee. Meeskond teeb vaatlusi kohvitassi tagant ja arutab päevplaane. Keegi eilsetest vaatlejatest võttis oma raamatu pähe kaasa vaatluspunkti “Eesti päevaliblikad”… me ju ei jää hätta? [Parandus, raamat on ikkagi olemas.] Aeg on määrata putukahotelli elanikke.

putukahotell

Kell 07.11

Esimene hommikune jalutuskäik lisas nimekirja mitu linnuliiki (näiteks kiivitaja ja sookure). Pruunselg-põõsalinnul koorusid marjapõõsas äsja pojad; pesa kaitseks on põõsas ümbritsetud võrkaiaga, sest muidu oleks see kerge saak rebasele või teistele maismaakiskjatele. On jätkuvalt jahe ja tuuline – putukaid ei ole õitel liikumas näha.

pruunselg-põõsalinnu pesa

Kell 06.03

Hommik ei olegi õhtust targem – ilm on jälle pilves, puhub tuul, on jahe, mis tähendab, et kõiksugu putukad ja mutukad ei pruugi end näidata. Päris lootusetu olukord siiski ei ole, sest tikripõõsas istuva liblika määras esimene ärkaja peegeltäpikuks (vaata pilti). Meie taimede nimekiri on hetkel veel olematu, kuigi putukatetagi on määramistööd viimaseks kuueks tunniks küll ja rohkem veel.

Kell 00.37

Tuul tõuseb, lind ei laula ega liblikas lenda. Tuleb minna magama, sest hommik on õhtust targem. Aga kuu on aus.

Kell 00.13

Öös on mõned liblikad, kuid valdav enamus neist näivad ebamääraste lendavate kogudena, kuid siiski tuvastasime humala-eistekedriku – justkui väikesed heledad tondid lendavad nad madalal rohu kohal, peatuvad hetkeks ja jätkavad siis lendu. Heleda seina taustal on nad aga väga hea varjevärvusega (vaata pilti). Öises võsas laksutab ööbik, on kuulda lennukeid ja maanteel vuravaid autosid.

humala-eistekedrik

Kell 23.20

Algab putukate ööpüük. Valge lina on õunapuu alla riputatud, lamp särab. Ootame ja loodame, et meie lina on putukatele ahvatlevam, kui taevas särav kuu. Miks ei ole pilvi, kui neid vaja on? See võib püügi untsu keerata. Kohutavad vereimejate hordid on liikvele läinud. Sääski on ohtralt: meie vaatluspunkti baasil on küll uks, kuid see ei tee ruumi sääsekindlaks, targem on istuda arvuti kuvarisäras, sest see ei meelita sääski ligi. Loodetavasti on ka teistes punktides inimesed ärkvel ega maga.

Algab ööpüük

Kell 22.09

Loodusvaatluste maraton jätkub: toimetab järgmine vahetus.

Kell 21.02

“Kas keegi täna sulgtiiba on näinud?”. Vaatluspunkt ei kaldu eesmärgist kõrvale, teemaks on liigid, määrangud, kinnitamised. Väsimust on juba ka, aga tundub, et tuleb ilus öö – loodame kuulda öösorri, vutti, näha istuvat kährikut. Kahju, et kuud ei saa kirja panna.

Kell 20.27

Lugupeetud blogilugejad, see kahjuks ei olnudki kahkjas niiduritsikas, vaid päris tihti kohatav ääris-niiduritsikas. Selgituseks, et sihktiivaliste määramine vastsejärgu põhjal on problemaatiline ning mõnikord jääb kindel määrang andmata. Aga õhtuhakul leitud seitsetäpp-lepatriinu ja vahukommid-värske kartul kompenseerivad pettumuse.

seitsetäpp-lepatriinu

Kell 19.31

Saime teada, et teod kulgevad kiiresti, see tähendab – kihutavad nii, et tuline jutt taga (seda, muidugi, ainult binokulaari all). Vaatlusala on innukaid, asjalikke ja kilkavaid vaatlejaid täis, lisaks tõusis vaatlejate hulk peaaegu kümnendiku võrra. Selgus, et vajame kevikuliste eksperti, kuid – tähelepanu! – 99% tõenäosusega leidis just kinnitust kahkja niiduritsika Eesti teine leiukoht (loe: Veljo saabus ja määras jooksult endapoolt nimetatud liigi).

kahkjas niiduritsikas

Kell 18.45

Saabusid abijõud, meie arvukus kasvas lausa 80%. Kõige väiksemad lubasid seni määramata mutukad hoobiga ära määrata. Kõlab kenasti – vigadest ju õpitakse. Margus, Karin, Renek ja meeskond nuusivad aias, suure saginas määras Marko meie nimestikku uue teoliigi – hariliku kederteo (vaata pilti). Oleks selliseid aeglaselt kulgevaid tegelasi rohkem – liblikad on kui kurjast vaimust vaevatud ega püsi tuubiski paigal, proovi siis määrata… Aga mis toimub mujal? Elurikkuse kaardilt paistab, et kõik vaatluspunktid täinevad vaatlustega. Jõudu ka teile, sõbrad!

Harilik kedertigu

kell 18.00

Sabin järgneb sabinale. Kuhu me nii jõuame! Selline tunne, et peale paari üksiku päevaliblika me täna ei näe, sest sellise ilmaga ei lenda neist ükski. Õnneks leidsime pööningult päevapaabusilma tiiva, niiet midagi meil siiski on. Laual on jätkuvalt hulk määramata putukaid – väikestes topsides ootavad 29 ja suurtes 13 putukat. On nii liblikaid, mardikaid, kimalasi, ritsikaid kui ka tigusid. Äsja ütles keegi, et lausa uskumatu, kui palju kõiksugu tegelasi meie varvaste vahel ringi sibab. Ei teagi, kas ta pidas silmas sipelgaid või meie kogutud putukaid. Keldris askeldab jätkuvalt teotapik. Ja mis tal viga seal askeldada, sest peale paari kakandi, mõne tuhatjalgse ja kiriteo, ei ole talle seal konkurendiks kedagi.

teotapik

kell 17.28

Enam ei jaksa putukatega tegeleda, Vahelduseks vaatame taimi. Esmalt puud ja põõsad, seejärel väiksemad tegelased.

kell 17.15

Järjekordne vihmasadu tähendab seda, et saame taas keskenduda andmete sisestamisele ja putukate määramisele. Oli pikk vaidlus, kas tiigi ääres kohatud liidrik on oda- või sadulliidrik. Konsiilium arutas, vaagis ja jõudis järeldusele, et ilmselt on tegu sadulliidrikuga. Lauale on toodud ka mikroskoop, kuid seda ei oska keegi kasutada ja keskendume siiski palja silmaga määramisele. Näiteks tarumardika määramine on suhteliselt lihtne – tuleb ta vaid määraja pildile saada ja panna. Sarnasus on silmaga näha (vaata pilti). Üle hoovi tuiskas raudkull – ega me poleks vist teda tähele pannudki, kui suitsupääsukesed kisama ei oleks hakanud.

Kell 16.25

Marko on veidi meeleheitel – püüab tarumardikat määrata, Margusel õnnestus määrata kaks aasasilmiku liiki: kollaka aasasilmiku ja kirju-aasasilmiku. Kuid ülelennul nägime nõmmelõokest ning teda ei oleks juuni keskpaigas siin lootnud küll kohata. PS! Sõpradel on huvi, helistavad ja elavad kaasa (Peeter, tervitame vastu)! Ja see on tore.

Kell 15.20

Peaaegu kinnikasvanud tiigi rikkustest teadasaamine nõuab kummikuid ja klaaspurki, kuid eelkõige kindlat meelt põhjamudas sobramiseks. Sissekukkumine oli vaid ühe tähnikvesiliku sammu kaugusel.

Kell 14.28

Rõõm on näha, et ka teistest vaatluspunktidest on hakanud vaatlusi laekuma. Meie oleme jätkuvalt keskendunud putukatele, sest mine tea, kauaks taevaluugid kinni püsivad; õnneks on meie baas kindla katuse all (vaata fotot). Linnud ja teised suuremad loomad paneme kirja jooksvalt. Topsikute kuhi kasvab meeletu kiirusega – kes need kõik ära jõuab määrata?

Kell 13.45

Esimesed määrangud on tehtud ja andmebaasi kantud. Lindudega meil probleeme ei ole, kuid lülijalgsetega on häda ja viletsus – laud on topsikuid täis, kuid määrajatest me neid ei leia. Ilmselt oleme teadusele suure hulga uusi liike avastanud. Ja nüüd hakkas loomulikult sadama. Aga sellest ei lase me end häirida – ilmselt on tegu ajutise sajuga ja kohe-kohe (nii umbes lähima viie tunni jooksul) võiks ka päike välja tulla.

Kell 12.53

Esimene ring vaatlusalal on tehtud. Keldrites ei olnud suurt midagi (isegi mitte moose). Ootame heina kuivamist, sest rinnuni märga heina ei taha keegi minna. Linde tabasime kümmekond, tigudest domineerib kiritigu. Mõned putukad said topsidesse ja mõned piltidele, need jäävad määramist ootama. Ilm on lämbe, loodetavasti ei hakka sadama, kuid on väga kahtlane.

Kell 11.35

Kohe saab alguse üle-eestiline Loodusvaatluste maraton, mille käiku saab reaalajas jälgida Tartumaal Vana-Kuustes asuvast vaatluspunktist Linnuvaatleja kodulehel oleva blogi vahendusel. Oleme valmis! Ornitoloogid Marko Mägi ja Margus Ots ning tugimeeskond on juba kohal.

24 tundi toimuv Loodusvaatluste maraton algab täna, 14. juunil kell 12.

Kel endal soov Loodusvaatluste maratonil kaasa lüüa, leiab mitmel pool Eestis asuvad avalikud vaatluspunktid siit.

Üle-eestilist Loodusvaatluste maratoni korraldavad Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Eesti Looduseuurijate Selts, Keskkonnaamet ja Linnuvaatleja. Loodusvaatluste maraton kuulub Loodusfestival 2019 programmi. Täpsemalt saab ürituse kohta lugeda siit, olulist teavet maratoni kohta leiab ka siit.

Sigrid Ots ja Marko Mägi
linnuvaatleja.ee