Rahvakultuuris õnne ja viljakust sümboliseeriv valge-toonekurg (Ciconia ciconia) elab inimese lähedal ning on seega hästi tuntud. Valge-toonekurel on tähtis roll ka lindude rände uurimise ajaloos: nimelt seletati lindude talvist kadumist fantaasiarohkete teooriatega, nagu talveuni merepõhjas või hiirteks muutumine, kuni 1822. aastal leiti Saksamaalt üks valge-toonekurg, kellel oli kaelas Kesk-Aafrikale iseloomulik nool. Kuna selliseid isendeid leiti veel, viis see teadlased mõttele, et linnud lendavad talveks mujale.

1822. aastal leiti Saksamaalt vigastatud valge-toonekurg, kellel oli kaelas Kesk-Aafrikale iseloomulik nool. Topist säilitatakse Rostocki Ülikooli zooloogiakogus./ foto: Zoologische Sammlung der Universität Rostock (Wikimedia Commons)

Kui valge-toonekurgede jaht minevikus aitas meil avastada lindude rände saladusi, siis tänapäeval on väikesemahuline toiduks küttimine asendunud sportliku meelelahutusega, millega tegelevad sajad inimesed, kasutades selleks palju tõhusamaid relvi kui Aafrika traditsioonilised vibunooled. Ainuüksi Bekaa orus Liibanonis, mis on tähtis peatuspaik sadadele tuhandetele rändavatele valge-toonekurgedele, tapetakse igal aastal tuhandeid linde. Lisaks jahimeeste püssidele ohustavad valge-toonekurgi rändel ka elektriliinid ning intensiivse põllumajanduse tõttu hävinud peatuspaigad.

Liibanoni linnukaitseorganisatsioon SPNL on juba aastaid pingutanud, et tagada jahipidamist reguleerivate seaduste täitmine ning inimeste mõtteviisi muutus. 2017. aastal võttis ka riigi president Michel Aoun rändlindude kaitseks sõna. Kuigi Liibanoni valge-toonekurgedele ohutuks paigaks muutmiseks on veel palju tööd teha, on selleks siiski lootust.

Loe täpsemalt:
BirdLife International 26.02.2019 Bird that solved migration mystery now illegally killed on its journey.

Riin Viigipuu
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna magistrant
info/at/linnuvaatleja.ee