Mustpea-põõsalindudel (Sylvia atricapilla) tuleb Aafrika talvitusaladelt Euroopasse pesitsema jõudmiseks läbida pikk ning ohte täis teekond. Lisaks looduslikele takistustele ootavad neid Vahemere ääres ees salaküttide võrgud ning liimiga määritud oksad.

Mustpea-põõsalind / foto: Uku Paal (www.estbirding.ee)

Küprosel on põhjuseks Ambelopoulia – traditsiooniline toit tervelt grillitud või keedetud laululindudest. Kuigi roog keelati 1974. aastal, on nõudlus endiselt suur ning must turg õitseb. Ühe taldrikutäie hind võib ulatuda 80 euroni ja illegaalse küttimise kogutuluks hinnatakse 15 miljonit eurot aastas.

Kuigi peibutuseks kasutatakse mustpea-põõsalinnu mitmekesist laulu, jääb lõksudesse ka palju muid linde: teadaolevalt vähemalt 155 erinevat liiki, kelle hulka kuuluvad ka väheneva arvukusega punaselg-õgija (Lanius collurio) ning kohalikud endeemsed pesitsejad küprose kivitäks (Oenanthe cypriaca) ja küprose põõsalind (Sylvia melanothorax). Salakütid tapavad ka soovimatud linnud, kuid viskavad need minema.

Ebaseadusliku linnujahi probleemi on keeruline lahendada, kuna see on kohalikus kultuuris sügavalt juurdunud. Ainuüksi tõhusamast järelevalvest ei piisa: tuleb muuta suhtumist. Lisaks täiskasvanutele suunatud infole meedias on ulatuslikud haridusprogrammmid loodud ka lastele, muuhulgas lauamäng, mis tutvustab raskusi rändlindude teel. Seni on teavitustöö on olnud edukas: viimastel aastatel on püütud lindude arv Küproses vähenenud kolmandikuni endisest ning üha enam inimesi mõistab, et tegu on ulatusliku probleemi, mitte kahjutu väikesemahulise traditsiooniga.

Loe täpsemalt:
BirdLife International 19.03.2019 Netted, glued and eaten whole – can we keep this songbird free?

Riin Viigipuu
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna doktorant
info/at/linnuvaatleja.ee