Antarktika avastamisest on möödas vaid veidi üle 200 aasta, kuid selle aja jooksul on inimmõju mandri elustikule üha suurenenud. Inimeste liikumise ja keskkonnareostuse kõrval on suurimaks ohuks krilli, kohalikus toidahelas olulise väikese vähilise ülepüük. Lahenduseks oleks piisaval hulgal merekaitsealasid, mille asukohad on juba ka välja pakutud, kuid paraku ei taha kõik Antarktika vetes tegutsevad riigid merekaitseala väheste tõendite tõttu heaks kiita.

Adeelia pingviinid / foto: Giuseppe Zibordi (wikimedia commons)

Toetamaks plaanitavat merekaitsealade võrgustikku, uuris rühm teadlasi pingviinide toitumisalasid. Pingviinide elutegevus hõlmab nii mere- kui ka maismaaelupaika ning nende populatsiooni seisund näitab hästi ümbritsevas meres olevate toitumisalade kvaliteeti.

Pingviinide arvukuse hindamiseks kasutati lisaks tavaloendustele sateliidipilte ja droone, et jõuda uuringutega ka raskemini ligipääsetavatesse elupaikadesse. Uuringust selgus, et kaalumisel olevad merekaitsealad on pingviinidele olulised ning kaitsealade kinnitamine parandaks nende toitumistingimusi märgatavalt.

Kavandatud merekaitsealad (kaardil roosana) ja olemasolevad merekaitsealad (kaardil rohelisena). / Birdlife International

Loe täpsemalt:
BirdLife International 18.01.2021 How a new network of Marine Protected Areas would help penguins.

Riin Viigipuu
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna doktorant
info/at/linnuvaatleja.ee