06.05.2020
Linnuvaatleja kutsub panustama rahvusvahelisse teadusuuringusse ning edastama andmeid kägude pesitustest Eestis aastatel 2009–2019. Nende andmete abil saame rohkem teada kägude arvukuse kahanemisest ning käo ja tema peremeesliikide vaheliste suhete muutumisest kliimamuutuste võtmes.
Viimaste aastakümnete jooksul on kevadised temperatuurid Euroopas tõusnud kohati kuni 1,5 ºC. Kevade varasem saabumine võib muuta nii rände ja sigimisperioodi algust kui ka liikidevahelisi suhteid. Samas on teineteisega koos evolutsioneerudes kujunenud pesaparasiidi ja peremehe suhteid vähe uuritud. Teada on vaid, et kui kaugrändurite saabumine ei ole nii palju muutunud, siis lühirändurid on hakanud pesitsusaladele saabuma senisest oluliselt varem (Saino jt 2009). See aga võib mõjutada pesaparasiidi ja peremehe vastastikkuseid suhteid ning näiteks käod on hakanud üha enam munema hulgu- ja lühirändurite asemel kaugrändurite pesadesse (Møller jt 2011).
Ligikaudu kümme aastat tagasi, 2010. aastal uuriti käo peremeesliikide kasutamise muutust seoses kevadise temperatuuri tõusuga, kuid senised andmed vajaks aga uuendamist – kevadised temperatuurid jätkuvalt tõusevad ning kägude arvukus kahaneb.
Kui sul on perioodist 2009–2019 käo pesitsusvaatlusi (näiteks fotosid käopojast ja teda toitvatest vanematest), siis palun anna sellest teada. Iga vaatluskirje peab sisaldama järgmist teavet:
Kuna vabatahtlike abita ei ole sellise andmestiku kogumine võimalik, saab vaatluste edastaja üleeuroopalise uuringu kaasautoriks.
Eestis tehtud vaatlused kogub kokku Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog ja Linnuvaatleja teadusuudiste toimetaja Marko Mägi (marko.magi@ut.ee). Vaatlusi oodatakse 31. maini.
Iga vaatlus on oluline!
Kirjandus:
Linnuvaatleja