Rasvatihase kaameraga pesas kasvavad pojad on hädas parasiitidega. Sageli saab vaadata, kuidas tihasepojad ennast saputavad, aeg-ajalt ronivad parasiidid (näiteks raudkärblased) ka üle nende selgade. Siiski ei ole selles midagi erakordset – õõnelindude pesades elavadki mitmed erinevad parasiidid nagu kirbud, väivid, kärblased ja lestalised (näiteks puugid).

Pesaparasiidid, kelle tegevust õõnsuse temperatuur ja õhuniiskus soodustab, võivad lindude verd imedes või sulgi süües mõjutada nii vanalindude kui ka sirguvate poegade elukäiku (Alt & Mägi 2016: Ektoparasiidid ja nende mõju suluspesitsejatele lindudele), mis tähendab, et reeglina kannatavad nii vanalinnu kui ka poegade konditsioon ja ellujäämus. Intensiivse nakkuse korral võivad pojad ka hukkuda (Lodjak & Mägi 2015: Parasiidi Protocalliphora sp. mõju must-kärbsenäpi (Ficedula hypoleuca) pesapoegade kasvule; loe ka Linnupoja elu pesas võib olla kui õudusfilmis).

Rasvatihaste pesades on kõige sagedasemaks parasiidiks kanakirp (Ceratophyllus gallinae), keda ühes pesas võib olla mitusada või sageli hoopis rohkem. Kanakirbud on generalistid, keda on leitud parasiteerimas vähemalt 72-l linnuliigil ning kõige sagedamini tihastel. Kirpude vastsed toituvad õõnsuses olevast orgaanikast, valmikud imevad lindude verd. Kanakirpude kohta loe ka teadusuudist Laia levikuga pesaparasiidid võivad spetsialiseeruda.

Kanakirp (Ceratophyllus gallinae) / foto: Katja ZSM (Wikimedia Commons)

Sageli leidub lindudel ka väive, kes toituvad peamiselt udusulgedest, karvadest ja surnud naharakkudest, aga ka haavast immitsevast verest, põhjustades sellega lindudel sulgede väljalangemist ja haigusi.

Otsepilti pesakastis toimuvast edastab Teetormaja, foorumit peab Looduskalender.

Linnuvaatleja