Urvalind on Eestis kõikuva arvukusega talvitaja, keda mõnel talvel on siin kuni pool miljonit isendit. Peamiselt märtsis ja aprillis ning oktoobris ja novembris näeb neid Eestist ka arvukalt läbirändamas.

Urvalindude emas- ja noorlindudel on punane vaid otsaesine, vanadel isaslindudel on punakaid sulgi ka rinnaesisel. / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Urvalinnu toiduks on puude (peamiselt kase ja lepa) ning teiste taimede seemned. Pesitsusajal sööb ta ka putukaid ning talvel hea meelega inimese pakutavaid päevalilleseemneid. Taimedel toituvad urvalinnud on inimese suhtes suhteliselt kartmatud ja lasevad end sageli vaid paari meetri kauguselt vaadelda. Urvalinnud liiguvad enamasti parvedes, milles võib mõnikord olla isegi mitu tuhat lindu. Näiteks vaadeldi 22.02.2004 Tartumaal Aardlapalu prügila juures 2500 urvalindu.

Urvalinnud lepaseemneid söömas / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Urvalind pesitseb Euroopas põhjas tundras ja metsatundras (alamliik flammea), aga ka Lääne-Euroopa mägedes ava- ja pool-avamaastikus (alamliik cabaret, lõuna-urvalind). Eestis on urvalind lääneranniku ja –saarte kadastike haruldane pesitseja (5-30 paari), linnuharulduste komisjoni andmetel on urvalinnu kindel pesitsemine registreeritud siiski vaid kaks korda – 2008. aastal Saaremaal Loodes ning 2013. aastal Hiiumaal Saarnaki laiul. Ühtlasi on ebaselge, kas Eestis pesitseb tavaline urvalind (alamliik flammea) või hoopis lõuna-urvalind (alamliik cabaret), keda käsitletakse mõnede autorite poolt ka omaette liigina.

Urvalinnuparvedes võib kohata ka hele-urvalinde (Carduelis hornemanni), kelle eristamine tavalisest urvalinnust ei ole sugugi nii lihtne kui linnumääraja pilte vaadates esmapilgul tunduda võib. Palju leidub kahe liigi vahevorme ning viimasel ajal on süstemaatikud hele-urvalindu pigem urvalinnu alamliigina käsitlema hakanud.

Hele-urvalind, 29.02.2012 Sõrve säär. Hele-urvalind on tavalisest urvalinnust selgelt heledam ning laiema valge tiivatriibuga. Ka päranipuala on hele-urvalinnul erinevalt urvalinnust triipudeta puhasvalge. Kuna leidub palju vahevorme, ei õnnestu alati urvalindude liike või alamliike kindlalt määrata. / foto: Margus Ots

Urvalinnu kohta loe lisaks veebilehelt NatureGate eLoodus.
Urvalinnu häälitsusi kuula xeno-canto kodulehelt.
Urvalinnu vaatlused eElurikkuse andmebaasis.

Hele-urvalinnu kohta loe lisaks veebilehelt NatureGate eLoodus.
Hele-urvalinnu häälitsusi kuula xeno-canto kodulehelt.
Hele-urvalinnu vaatlused eElurikkuse andmebaasis.

Loe ka:
Linnuvaatleja juhiseid lindude talviseks lisatoitmiseks
Talilinnukaamera – harakas
Talilinnukaamera – koduvarblane
Talilinnukaamera – raudkull
Talilinnukaamera – leevike
Talilinnukaamera – tutt-tihane
Talilinnukaamera – musträstas
Talilinnukaamera – hallpea-rähn
Talilinnukaamera – põhjatihane
Talilinnukaamera – salutihane
Talilinnukaamera – imetajad lindude toidumaja juures
Talilinnukaamera – puukoristaja
Talilinnukaamera – suur-kirjurähn
Talilinnukaamera – rohevint
Talilinnukaamera – musttihane
Talilinnukaamera – põldvarblane
Talilinnukaamera – pasknäär
Talilinnukaamera – sinitihane
Talilinnukaamera – rasvatihane
Talvised aialinnud on taaskord vaid kliki kaugusel – selle hooaja talilinnukaamera alustab

Ülekannet Lõuna-Eestist Koorastest võimaldavad Elisa ja Veebikaamera. Linde toetab toiduga ka sel aastal Balsnack, foorumit peab Looduskalender. Toidumaja külastavaid linnuliike tutvustab Linnuvaatleja oma kodulehel.

Marko Mägi ja Margus Ots
info/at/linnuvaatleja.ee